Keskkonnaagentuur: jahimeeste selts eksitab avalikkust

Sel jahihooajal on jahimeestel lubatud lasta mulluse 5126 põdra asemel veidi üle 6300 põdra, mida on rohkem kui kunagi varem. Eesti Jahimeeste Seltsi juhatus arvab, et suurenenud küttimine ei sobi aga kuidagi kokku kestliku jahinduse põhimõttega. Oma muret väljendasid nad hiljuti keskkonnaministeeriumile saadetud avalikus kirjas kui Eesti Päevalehes.

Küttimismahtude soovitusi tegeva keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna juhataja Peep Männili sõnul pole aga muretsemiseks põhjust.

"Tänavu varasemast jõulisemalt suurendatud põdra küttimislimiit on selgelt põhjendatud, kuna arvukus pole hoolimata ettevaatlikult suurendatud küttimismahtudest langenud ning on viimased 3 aastat püsinud üle soovitud maksimumpiiri (12 000), olles viimase 20 aasta kõrgeimal tasemel. Tänavuse limiidi realiseerumise korral kahaneks põdra arvukus vaevalt 10%, mis pole sugugi järsk, vaid pehme langus. Selles kontekstis on jutt tekkinud ohust põdra asurkonna jätkusuutlikkusele selgelt avalikkust eksitav," väidab Männil oma vastuskirjas jahimeeste seltsile.

Ning jätkab: "Ulukiseire algandmeid, nii vaatlusi kui ka kütitud isendite bioproove, koguvad suures hulgas jahimehed, kelleta sellisel tasemel seire poleks võimalik. /.../ Koostöö on aasta-aastalt paranenud, mida väljendab nii kogutava materjali kui ka jahimeestele antava tagasiside hulk ja kvaliteet. /.../ On kummastav, et EJS juhatus sellest kõigest teadlik ei ole ning vastupidist väidab."

Männili sõnul on ulukiseireosakonna tehtav seire ja koostatavad küttimisettepanekud päeva- ja majanduspoliitilistest suundumustest sõltumatud. Küttimisettepanekute koostamisel alati arvestatud huvigruppidega, kelle hulgas on nii jahimehed, metsaomanikud kui ka karjakasvatajad ning uus jahiseadus ei ole selle koha pealt mingeid muutusi kaasa toonud.

Täispikkuses saab tsiteeritud kirja lugeda Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehelt.