Keskkonnainspektsioon suunab tähelepanu metsa
"Eestlaste jaoks on mets konkurentsitult keskkonnateema number üks ning seetõttu on inspektsiooni fookus metsandusega seotud rikkumistel igati loomulik. Ka Keskkonnaministeeriumis on mets 2013. aastal tähelepanu keskmes. Valmistame ette uut metsaseadust, mis muudab metsas toimetamise avalikkuse jaoks paremini jälgitavaks. Samuti toetame Eesti Metsaseltsi püüdluses leppida kokku metsamajandamise Heas Tavas, mis paneb paika heaperemeheliku ja keskkonnasõbraliku metsamajanduse põhimõtted," ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
"Viimasel kolmel aastal on keskkonnarikkumiste arv püsinud stabiilselt 2500 piires, mida võib lugeda heaks tulemuseks," märkis Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov. "Samas on valdkondi ja probleeme, millele peame jätkuvalt tähelepanu pöörama," lisas Volkov.
2012. aastal, nagu ka varasematel aastatel tuvastati enim seaduserikkumisi kalapüügivaldkonnas. Ebaseadusliku kalapüügiga seoses alustati mullu 570 väärteo- ja 14 kriminaalmenetlust. Lisaks sellele avastasid inspektorid 982 korral veekogudest selgusetu kuuluvusega püügivahendeid. Arvukamalt tuvastati rikkumisi ka jäätmekäitluses ning looduskaitsenõuete täitmisel, millega seoses alustati vastavalt 298 ja 215 väärteomenetlust.
Jahiseaduse nõuete rikkumised tõid kaasa 168 väärteomenetlust, veeseaduse nõuete põhjal alustati 133 ja metseaseaduse sätete põhjal 125 menetlust. Samuti alustati väärteomenetlusi välisõhu kaitse, kemikaali-, pakendi-, tuleohutuse, kompeksloa ja kiirgusnõuete rikkumise alusel.
Keskkonnaalaste väärtegude eest trahviti kokku 1354 isikut kogusummas 200 721 eurot, mis teeb keskmiseks trahvisummaks 147 eurot. Haldusmenetluse raames tehti 27 ettekirjutust, millest 11 olid seotud ranna- ja kaldakaitse nõuete mittetäitmisega ja 9 ebaseadusliku jäätmekäitlusega.
Lisaks eelmainitud 14 kalapüügiga seotud kriminaalmenetlusele alustati kriminaalmenetlusi veel teisteski valdkondades. Metsaseaduse nõuete rikkumisega kaasnes 15 kriminaalmenetlust, ebaseadusliku kaevandamisega 7 ja looduskaitsenõuete rikkumisega 2 menetlust. Üks menetlus oli seotud välisõhuga.
Õigusrikkumistega kaasnenud keskkonnakahju suuruseks hinnati kokku 233 445 eurot. Ligi poole sellest ehk 109 662 eurot moodustasid ebaseadusliku kalapüügiga seotud kahjud. Metsavaldkonnas hinnati kahju 65 384 eurole. Keskkonnakahju tekkis ka looduskaitse, maapõuekaitse ja jahiseaduse nõuete rikkumisega. Neis valdkondades arvestati kahjusummadeks vastavalt 33 476 eurot, 22 228 eurot ja 2695 eurot.
2013. aastal on nii Keskkonnaministeeriumi kui ka Keskkonnainspektsiooni teravdatud tähelepanu all metsamajandamisega seonduv - lõhutud metsateede kordategemise kohustuse täitmine ja metsa uuendamise kontroll. Endiselt on inspektsiooni fookuses ka kalapüügireeglitest kinnipidamise jälgimine, sealhulgas harrastuspüügi puhul, samuti ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemine.
