Umbrohi hoiab niiskust

Tegelikult pole see, mis Saidafarmis tehakse, midagi muud kui normaalne maheviljelus.

Teatavasti peetakse keskkonnale ja veele ohtlikemaks kunstväetistega üleväetamist ning keemilist taimekaitset.

“21 aasta jooksul on õnnestunud ilma väetiste ja mürkideta ellu jääda,” möönab Juhan Särgava. Ta märgib, et kuna enamiku tema maade boniteet on 30, siis ei anna väetamine nagunii erilist tulemust.

Mulla rammutamiseks on kasutada oma 500 looma sõnnik. Kuna loomi peetakse lõas ning allapanuks kasutatakse rukkipõhku, on Saidafarmis tahesõnnik, mille keskkonnaohtlikkus on lägast väiksem.

Teine väetamise moodus on liblikõieliste, eelkõige ristiku kasvatamine ja kolmanda või neljanda aasta ristiku sissekünd haljasväetisena. Viljavaheldus õhutab mulda, aktiviseerib selle baktereid ning kokkuvõttes parandab mulla omadusi.

Praegu ehitab Särgava biotiike, et oma farmi ja piimatööstuse reoveed korralikult ära puhastada. Kui tiigid tööle hakkavad, saab väetisena kasutada ka sealset muda.

Umbrohtude ja taimehaiguste levimise vastu on üks kindel abinõu – külvikord. “Olen selle teinud väga lihtsa: esimesel aastal ‘Sangaste’ rukis, teisel kaer, kolmandal oder. Ja siis kolm aastat ristikut. Kolmanda aasta lõpul künnan ristiku sisse,” selgitab Särgava.

Saidafarmis küntakse kõiki põlde, sest siis on peremehe hinnangul umbrohtu vähem. Peale selle tehakse sügisel kõrrekoorimine ja kevadel äestatakse orased üle.

Umbrohutõrjet nimetab Särgava “pidevaks pedagoogiliseks protsessiks” – seda tuleb teha järjekindlalt, korralikult ja õigel ajal, siis on põllud korras. Kui millegagi pisut hiljaks jääd, on pilt kohe teine.

“Mul on ilusaid põlde, aga on umbrohuseid ka,” tunnistab Särgava. “Aga ma arvan, et iga umbrohuliblet ei pea ka tõrjuma – näiteks alusumbrohi aitab kuival aastal mullas niiskust hoida.”

Taimehaiguste kohta ütleb mees, et on nendega leppinud. Kui vähem keemiat kasutada, on tema meelest põllul kahjuritega võitlemas ka rohkem kasulikke putukaid. “Elan lootusega, et kui ma ühtki mürki ei pane, siis igale sitikale tekib looduslik vaenlane, kes ta ära sööb.”

Mahetootjana pole ta eesmärgiks seadnud väga kõrgeid saake, kolmest tonnist hektari kohta piisab. Ta arvab, et võib-olla teeb see sama välja – kas panustad rahaliselt kõvasti põllumajanduskeemiasse ja saad suure saagi või ei panusta ja saad väiksema saagi. “Oluline on ju see, mis taskusse jääb,” ütleb ta.

Soe vesi taaskasutusse

Saidafarmi viimaseks uuenduseks on nutikas vee taaskasutussüsteem. Oma jõududega on nad järk-järgult välja ehitanud pumpade ja anumate süsteemi, mis võimaldab eri soojuses vee n-ö kinni püüda. 50kraadist tööstuse vett kuumutatakse vaid 10 kraadi juurde, et see jälle kasutusse võtta kõlbaks.

Leigema, lüpsikojas kasutatud veega joodetakse vasikaid. Ülejäänud pesu- ja sademevesi läheb 50kuupmeetrisesse mahutisse ja sealt vajaduse korral taaskasutusse.

Varem pumpasime veed kaevust välja, hakkasime neid neljast kraadist üles kütma ja pärast lasime tagasi maasse,” selgitab Särgava piltlikult. “Mõelge, millise vee ja ka energia kokkuhoiu me praegu saame!”

Särgava lisab, et mahepõllumajandus ei tähenda ainult väetiste ja keemilise taimekaitse ära jätmist. Agrokeemia tuleb asendada mahemeetoditega: teadmised, kogemused ja spetsiaalsed tööd, näiteks komposteerimine jms, mille paljud on lihtsalt unustuse hõlma lasknud vajuda.

Üheksa riigi auhind

Alates 2007. aastast on maailma looduse fond (WWF) uurinud Läänemere eutrofeerumist ja selle põhjusi. Üheks neist peetakse ka põllumajandussaastet – väetiste ja taimekaitsevahendite jääkaineid, mis pinna- ja põhjavee kaudu jõuavad Läänemerre.

Selleks et tutvustada häid eeskujusid – põllumehi, kes loodussäästlike või uuenduslike võtetega vähendavad koormust keskkonnale – , hakati välja andma preemiat Läänemere-hoidlikemale farmile. Konkurss toimub kõigis üheksas Läänemere-äärses riigis. Üldvõitja valitakse riikide võitjate seast.

Eestis oli esimene võitja OÜ Viraito, kes kasutab farmidest tuleva vee puhastamiseks biotiike ning väetab seal tekkiva mudaga põlde.

Teise Eesti-sisese konkursi võitis Toomas Jaadla, kes kasvatab ammendatud turbaväljadel kultuurmustikat. Mahajäetud turbaväljade pinnas on lenduv ning selleks et turbajäägid ei pääseks kraave ja jõgesid ummistama, ongi rajatud mustikakasvandus. Mullune võitja oli Pirmastu OÜ, kes kasutab mullasäästlikku otsekülvi.

Kuigi kõik need tehnoloogiad on uuenduslikud ja huvitavad, pole eestlasi siiamaani üldvõitjate hulka jõudnud. Nüüd siis Juhan Särgava jõudis.



AUHIND

Läänemere-hoidlikem põllumajandustootja

- Auhinda antakse välja 2009. aastast Maailma Looduse Fondi (WWF) ja tema partnerorganisatsioonide poolt koostöös Läänemeremaade Talunike Keskkonnafoorumiga ja talunike organisatsioonidega ümber Läänemere.

- Osalevad kõik Läänemere-äärsed riigid: Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome.

- Eesmärk on tuua esile Läänemere-hoidliku talupidamise parimaid praktikaid ja tunnustada talunikke, kes vähendavad saasteainete koormust oma talus.

- Läänemere-hoidlikema põllumajandustootja võistlus toimub kahes etapis – regiooni peavõitja valitakse rahvuslike võitjate hulgast.

- Rahvusvahelisele võitjale antakse rahaline auhind 10 000 eurot. Siseriikliku võistluse võitjad saavad rahalise auhinna 1000 eurot.