Keskkonnaminister lubab karjakasvatajatele raha juurde

Lamba- ja veisekasvatajad, kelle karjad hooldavad poollooduslikke ranna-alasid, said tänavu toetusi 27 000 ha maade hooldamiseks.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse hinnangul peab see pindala aastaks 2020 suurenema juba 45 000 ha-ni, samuti on karjakasvatajatele vaja toetusteks raha juurde anda.

„Me peame poollooduslike koosluste tähtsusest üha rohkem rääkima, et inimesed mõistaksid, miks on neid alasid – puisniite, loopealseid ja ranna- alasid - vaja üha rohkem hooldada ja sinna rohkem investeeringutoetusi ning raha juurde anda,“ rääkis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus täna ministeeriumis peetud pressibriifingul, tutvustades äsjavalminud poollooduslike koosluste säilitamise tegevuskava aastateks 2014-2020.

Pentus-Rosimannus tõi esile, et suund on võetud poollooduslike koosluste (PLK) pindala suurendamisele. Nii on plaanis jõuda aastaks 2020 praeguselt 2500 ha-lt loopealsetelt 7700 ha-ni.

„Selleks on vaja lahti raiuda need loopealsed, mis on kinni kasvanud ja taastada seal karjatamine,“ rääkis minister. Ta tõi esile, et nii loopealsetes kui puisniitudes on võimalik säilitada seda liigirikkust, mis mujal maailmas on haruldane.

„Ka puisniitudel hooldatakse kordades vähem maid kui võiks,“ rääkis Pentus-Rosimannus, et seniselt 650 ha-lt peab puisniite taastama 3300 ha-ni. Juurdepääsu rajamine niidualadele tähendab ka teede, truupide, sildade rajamist ja rekonstrueerimist. Kokku tuleb jõuda aastaks 2020 aga 45 000 ha-ni taastatud aladeni, praegu näiteks taotlevad lamba-ja lihaveisekasvatajad toetusi sellist PLK-de hooldamiseks 27 000 ha-lt.

Minister esile, et PLK-de taastamine nõuaks 18 mln eurot, hooldamine 37 mln ja investeeringud 11 mln eurot. Nii on maade taastamist võimalik investeerida Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu, riigimaade puhul tuleb kõne alla ka rahastamine Euroopa Komisjoni poolt toetatava projekti Life kaudu.

Hooldamise vajadus perioodil 2014-2020 nõuab ministri sõnul 37 mln eurot. Samas tõi keskkonnaminister esile, et maaelu arengukava (MAK) praeguse eelnõu kohaselt on selle toetuse eelarve vaid 33 mln eurot. 

„Me oleme taotlenud, et hooldamistoetuse maht oleks 35 mln eurot, aga milline on lõplik otsus, on praegu veel vara öelda,“ rääkis minister. Samas Keit Pentus-Rosdimannus rõhutas, et kui siiski jääb MAKi summa väiksemaks kui 37 mln eurot, tuleb vahe katta kas riigieelarve või Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) rahadest.

„Me ei saa sellega riskida, et korra juba taastame maid, aga siis hooldust ette ei näe või tekitame hoolduses ebakindla olukorra,“ rõhutas Keit Pentus-Rosimannus, kui oluline on Eestile ainuomaste liigirikaste poollooduslike koosluste säilitamine, taastamine ja jätkuv hoidmine.