Keskkonnaminister: veekogude kallastel ei saa uisa-päisa loomi karjatada
"Erinevalt ajakirjanduses väidetust kehtib veekaitsevööndis majandustegevuse ehk siis ka karjatamise keeld juba pikka aega. See keeld ei ole mitte niisama, vaid kaitseks koormuse eest, mis loomade karjatamisega kaasneb. Kui tahame veekogude kallastel karjatamise piiranguid aga leevendada, saab seda teha ainult kindlatel tingimustel, et veekeskkond oleks jätkuvalt kaitstud reostuse ja veekogu kaldad erosiooni eest," selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants.
Kuna iga veekogu ääres on tingimused erinevad, peab karjatamise lubamiseks nõusoleku ja tingimused andma keskkonnaamet, kusjuures karjatamine on välistatud riigi korrashoitavate maaparandussüsteemide eesvoolude veekaitsevööndis, Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskirjas nimetatud oluliste allikate veekaitsevööndis ning siseveekogude veekaitsevööndi metsaribal.
Väga oluline aspekt karjatamise juures on aastaaeg, millal karjatamine toimub ja seda nii taimkatte olemasolu kui ööpäevase temperatuurirežiimi kontekstist lähtuvalt. Loomade juurdepääsu veekogudele ei tohiks lubada talvisel ajal, kui maapind on kaetud lumega või on külmunud ning kevadisel perioodil, kui pinnas veekogude kallastel on pehme ning taimestik väga tallamiseõrn.
"Karjatamise lubamisel tuleb veekogu põhiselt arvestada, et loomkoormus ei oleks liiga suur ja looma väljaheidetega vee äärde ja ka vette jäetav toitainete hulk ja ära trambitud kaldad ei tooks kaasa suuremat kahju kui karjatamisega kallaste hooldamisel saadud kasu. Mitmed analüüsid nii meil kui mujal on jõudnud tulemuseni, et pinnase erosioonile tundlikud veekogude kaldad ja veekogude nõlvad tuleb kindlasti piirata kas tara või elektrikarjusega. Seda praktikat on ju ka meil mitmel pool kasutatud," ütles Pomerants ja lisas, et karjatamisel peab säilima veekogu kasutamise võimalus ka teistele isikutele.
Pomerants märkis kokkuvõtteks, et veekogude juurdepääsu piiramine või lubamine peaks olema küllalt juhtumispetsiifiline ja kohalikest tingimustest lähtuv, mida üheselt tõlgendatavate ning kergelt kontrollitavate nõuetena on seetõttu keeruline määratleda.
