Ketikoer on justkui vangikongi topitud inimene
Eesti Loomakaitse Seltsile on 2011. aasta nelja esimese kuuga laekunud 169 teadet loomade väärkohtlemise kohta, millest 71% moodustavad koerte suhtes toime pandud lubamatud teod: halvad pidamistingimused, hülgamised, tapmised. Iga päev saabub seltsile vähemalt üks teade hooletust koeraomanikust, kes on oma „lemmiku“ jätnud vajaliku liikumisruumi, varjumisvõimaluse ja toiduta või keti otsa surema.
Valitsevaks probleemiks ongi just ketikoerte halvad pidamistingimused. Ajast aega juurdunud arusaam, et ketikoer suudab asendada tipptasemel valvesüsteemi, on endiselt laialt levinud. Sadade koeraomanike meelest on täiesti normaalne pidada koera 1-2 meetrise keti otsas, temaga mitte tegeleda, mitte jalutamas käia ja kui koer kurjaks muutub, siis ta kaugemasse aianurka jätta, kus ta näeb kord päevas kaikaga toidukaussi ettelükkavat inimest. Tihti on ketis peetavad koerad alatoitumuses ja varjumisvõimaluseks olevad „kuudid“ ei vasta mingitele nõuetele või puuduvad sootuks.
Kuid kui "lemmikut" siiski ketis peetakse, tuleb täita õigusaktiga kehtestatud nõudeid:
• Lähtuvalt vanusest, tuleb talle võimaldada: kohases koguses sööta ja joogivett, sobiv hooldus, vajalik ravi, keskkond, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust, muu looma terviseks ja heaoluks vajalik.
• Koerale tuleb tagada võimalus rahuldada liikumisvajadust, arvestades tema suurust ja temperamenti.
• Aasta ringi võib õues pidada vaid sellist koera, kes on kohastunud pidevaks õues olemiseks.
• Ketis peetava koera kaelarihm ei tohi olla metallist ega poov.
• Kui koera kett on kinnitatud jooksutrossile, peab koer saama liikuda piki trossi 10 m ulatuses ja vähemalt 2 m laiuti kummalegi poole.
• Kui koera kett on kinnitatud muule sobivale vahendile, siis peab koer saama liikuda vähemalt 40 m2 ulatuses.
• Kui koera kett on metallist, siis peab keti ja jooksutrossi või muu sobiva vahendi ühenduskoht olema sellisest materjalist, mis koera liikumise ajal ei tekitaks koera häirivat heli.
• Koera kett peab paiknema nii, et oleks välistatud selle keerdumine puu või muu eseme ümber.
• Välistingimustes peetaval koeral peab olema kuut ilmastikutingimuste eest kaitset pakkuv muu ruum või ehitis.
• Kuudi suurus, ehitus ja varustatus peavad olema koerale sobivad. Kuudi seinad, katus ja põrand ei tohi tuult läbi lasta ning peavad vajaduse korral olema varustatud
• soojusisolatsiooniga. Kuudi põhi peab asuma maapinnast kõrgemal.
• Kuudi sissepääsuava peab sobima seal peetava koera suurusega ning ei tohi põhjustada koera vigastumist. Sissepääsuava varustatakse vajaduse korral sobiva kattega, mis kaitseb koera ebasoodsate ilmastikutingimuste eest.
• Kuudi põrand tuleb hoida puhta ja kuivana.
• Koeral peab kuudis olema magamisalus.
Kui täpselt näpuga järge ajada, peaks ketikoera elu olema üpris lilleline. Tegelikult konutavad õuedes tegevusetusest tuhmide silmadega kurvad kujud või rebivad elujõus koerad suurtes aedades, kus muru peetakse liiga väärtuslikuks, et koer sellel liikuda võiks, raevukalt ketti.
Eesti Loomakaitse Selts paneb kõigile südamele, et enne looma võtmist tuleb hoolega järele mõelda, mille jaoks teda tahetakse. Ketikoera peale mõeldes tasub korraks püüda ette kujutada elu, kus su vabadus on piiratud paari ruutmeetriga, sinust ei hooli keegi ja teisi olendeid näed üksnes kaugelt, suhelda ei saa. Ja mitte keegi ei tule kunagi appi ega vabasta ketist, sest sa oled omand. Kas liigne sentimentaalsus? Et inimesega nii ei juhtu? Mõelgem neile kümnetele, keda on üksnes heaoluühiskondades avastatud keldritest, tagahoovidest, vagunelamutest luku tagant, päästetud isade-emade-kasuisade-naabrite käest. Me ei tea, kui palju selliseid inimlapsi veel avastamata on ja kaitstud pole selle eest tegelikult keegi. Seega ei tohiks olla raske panna end olukorda, kus vabadus on võetud, kuigi ometi saaks teisiti. Ärgem siis tehkem ise nii, tehkem teisiti.
