Kevadkülviga läheb tänavu väga kiireks
Alanud kevadtööde perioodi iseloomustab põllumeeste hinnangul väiksem ümberkülvide vajadus eelkõige tänu rapsi ja rüpsi heale talvitumisele; rukki- ja tritikuorase lumiseen; väetise ning kütuse suur hinnatõus ja see, et maa kaotab väga kiiresti niiskust.
Varsti peab maad lõhkeainega harima
“Kevad on üle ootuste kiire olnud. Maa on nii kiiresti kuivanud, et varsti peab seda juba lõhkeainega harima hakkama,” ütleb Taavi Serv, Väikemetsa talu peremees Võrumaalt, kes kasvatab teravilja ja õlikultuure ühtekokku tuhandel hektaril. Esimene külvipäev oli tal tänavu juba 20. aprillil. Tema sõnul oli maa talvel peaaegu sula ja ka oraste pealt kadus sulavesi kähku ära.
“Põllud kuivavad tundidega,” kinnitab ka Jõgevamaal tegutseva Pajusi ABFi juht Lembit Paal, kes alustas varase odraga. “Külvamisega on tempo peal, et jõuaks seemne maasse enne, kui mulla veevaru väga kasinaks jääb.”
Sander Kannel, 550 hektariga Pihlama talu peremees Viljandimaalt, pani hakatuseks maha 50 ha hernest. “Väetise hind on talvega tõusnud üle kolmandiku, mistõttu väetistega laiata ei saa,” selgitab Kannel. “Herne külv on osalt sellest tingitud, et saab väetiste koha pealt odavamalt läbi.”
Väetiste ja kütte hinnatõus sööb teraviljamüügist saadud kasumi ära ja nii peab põllumees, hoolimata kõrgest viljahinnast, ikka pankade uksele koputama. Pajusi ABF on seda juba teinud ja ootab pangalt vastust.
“Väetised ostsin kõik laenu peale. Nendele läks ligi kolm miljonit krooni, lisaks taimekaitsevahendid. Ebanormaalne on ka kütuse hind, sest Eestis on aktsiis, võrreldes teiste Euroopa riikidega, tunduvalt kõrgem,” võtab Taavi Serv viljakasvatajate rahamured kokku.
Haigusetekitajatel oli lume all hea elu
Lisaks paksule lumele järgnenud põldude kiirele kuivamisele (oodatud uputuse asemel), pakub tänavune kevad teisegi üllatusmomendi. Kui üldiselt arvatakse, et taliviljade varasemad külvid on paremad, siis tänavu elasid talve paremini üle just hiljem külvatud põllud.
“Huvitaval kombel jäi just see taliraps, mille külv jäi sügisel väga hilja peale, talvega alles. Seega seaduspärasust ei ole, kas varasem või hilisem külv,” ütleb Taavi Serv.
“Meie piirkonnas tundub, et talv hävitas just talinisu varased külvid, sest taimik arenes liiga suureks,” lisab Lembit Paal. “Hästi ei talvitunud ka need orased, mille eelkultuur oli teravili. Sooja maa peal lume all arenesid haigused hästi, näiteks lumiseen.”
Viljandimaa talunikul Kannelil elas nisu talve hästi üle, kuid rukis on niruvõitu. “Rukki peal oli päris palju lumiseent. Talvel oli paks lumekiht ja lume all sula maa, see soodustas haigust.” Ka arvab Kannel, et rukis läheb sügisel hinda. “Ega mul üksi rukkiga need hädad pole!”
Väikemetsa talus oli esimene pilt, mis lume alt välja tuli, oraste osas kohutav. Nüüdseks on taliviljade seisukord paranenud. “Võib-olla aitas hullemast pääseda see, et sügisel sai puhtimistöid hoolikalt tehtud,” arvab Taavi Serv. “Vilja puhtimine enne mahakülvamist on üks väheseid asju, mida ise teha annab, et lumiseent vähem oleks.”
Mida teha orastega?
- Raps talvitus hästi, teraviljad kehvemini.
- Paremini säilisid hiljem külvatud põllud.
- Paremini elasid talve üle sõnnikut saanud taliviljad.
- Enam kannatasid põllud, kus eelviljaks oli teravili.
- Heaks külvisügavuseks osutus 2–3 cm.
- Osalt kahjustatud põld tuleks jätta üles harimata.
- Alles võiks jätta taliviljapõllud, kus ruutmeetril on vähemalt 200 taime.
- Võrsumise soodustamiseks tuleks oraseid lämmastikuga pealt väetada ja äestada.
- Kuna põldudel on taimik hõre, on ka kultuurtaimede surve umbrohtudele nõrk, seetõttu tuleks taliviljapõlde herbitsiididega pritsida.
Allikas: Peeter Viil
Orastest loe ka Maamajanduse järgmisest numbrist
