Kevadsuurveeks on lund piisavalt
Kuigi sel nädalal mõõdeti nii mõneski Eestimaa paigas vaat et talve kõige krõbedamad külmakraadid, on ilmselge, et pikka pidu enam ei ole ja lumi sulab varsti veeks.
Lumekihi paksus on sel talvel paljuaastase keskmise lähedane, kohati isegi üle selle. Võrumaa lõunatipus Tuulemäel ulatub lume paksus praegu 56 cm-ni, Ida-Virumaal Jõhvi kandis ligemale poole meetrini.
Suurvesi kui loterii
Lume paksusest enam oleneb aga kevadine suurvesi lume veevarust, mis omakorda sõltub lumekihi paksusest ja tihedusest. Värske koheva lume puhul on tihedus vaid 0,10–0,15 g/cm³, vanal ja vahepealse sula läbi teinul 2–3 korda suurem.
Lume veevaru osaski on esirinnas Tuulemäe 159,3 mm-ga. Järgnevad Türi ja Jõhvi − vastavalt 126,0 ja 117,6 mm. Selline veekihi paksus tekiks maapinnale, kui lumi täielikult sulaks.
“Need piirkonnad on praeguse seisuga kõige enam kevadsuurveest ohustatud,” märgib hüdroloog Arvo Järvet.
Järveti sõnul on veel vara ennustada, kui ulatuslikuks suurvesi tänavu kujuneda võib. “Kui kevadsoe saabub järsku ja lisaks tuleb vihma, sulab lumi kiiresti ning veetõus on ojades äkiline,” selgitab veeteadlane.
Ilmastik mõjutab ka lume veevaru. Kui päevad on päikeselised, siis päikesesoojuse mõjul sulavesi aurustub kohe. Sel juhul jääks suurvee alguse ajaks lumevett vähe järele.
“Niisugune märts oli 1996. aastal, mil lund oli palju ja isegi meie ilmateenistus prognoosis varakult kevadist uputust,” meenutab Järvet. “Kuid seda ei juhtunud, sest märtsi ilmad olid imeilusad ja kuiva õhuga, kevadsuurvesi jäi tol aastal väga väikeseks.”
Veel sõltub üleujutus veetasemest järvedes või jõgedes vahetult enne lume sulamise algust. Eriti oluline on see järvede puhul. Kõrge talvine veetase on eelduseks kevade uputusele. Tänavu on see enamikus veekogudes pikaajalise keskmise lähedal või veidi üle selle.
“Prognoosida võib siiski juba praegu, et Võrtsjärve ootab ees kõrge kevadine veetase ja madalad kaldaalad uputatakse üle,” annab Järvet teada.
Jõgede veetaset mõjutavad kohati ka voolutakistused: risu, praht ja arvukad koprapaisud ning ka jäämineku iseloom. Kui jää ei saa vabalt allavett minna, vaid kuhjub voolutakistuse taha, võib ülesvoolu veetase väga palju tõusta ja seada ohtu ka jõeäärseid majapidamisi.
Kas Emajõgi uputab jälle?
“Kui aga jääsulu tagant vesi ja jää vabaks pääsevad, satuvad ohtu sellest allpool olevad kohad, kuid need asjad on etteennustamatud,” selgitab Järvet.
Mitmel viimasel kevadel on paanikat tekitanud Tartus Emajõe üle kallaste tulek ja uputused jõeäärsetes madalamates piirkondades. Järveti sõnul on ülikoolilinn varasemate aastate uputustest kogemusi saanud. Tänavu aga ei tohiks Tartu linna vahel Emajõe veetase ohtlikult kõrgele tõusta, leiab ta. “Kuid see on praegune hinnang,” jätab Järvet prognoosi siiski lahtiseks.
Tavaliselt algab suurveeaeg meie jõgedel ja järvedel märtsi viimasel kümmepäevakul või aprilli alguses.
