Põldudel oli lisaks teravilja sordivõrdluskatsetele, mis oli rajatud talinisudega ’Ramiro’. ’Ada’ ja ’Skagen’, uudsena näha agrotehnika katse. Talirapsipõldu oli külvatud nii Väderstadi, Horshi kui Great Plaini külvikutega ning muld oli haritud nii 10, 20 kui 30 sentimeetri sügavuselt. Mullu 18. augustil mulda saanud seemnest tärganud taimedel erilist suuruse ega küpsusastme vahet polnud, küll oli nähtav vahe juurestiku arengus.

Katsetati ka laia, 35 sentimeetrise reavahega nisukülvi. Katsesordiks oli talinisu ’Skagen’. Kui tavaliselt on nisul neli kõrvalharu, siis katsepõllul oli neidkuus-seitse. Selline tehnoloogia annab võimaluse vähendada ka külvinormi 30-50 protsenti.

Anti Metsa põldude naabruses asuval Madis Ajaotsa põllul sai võrrelda kuut sorti herneid. „Varasemad sordid, näiteks ’Avangard’, on juba neljas õies, hilisematel pole veel ühtegi,“ iseloomustas katset Ajaots. „Väetist läheb vähem, lisaks on hernes väga hea eelvili teraviljale,“ lisas põllumees.
Tema sõnul on hernekasvatusel Eestis perspektiivi eelkõige külvikorras suvirapsi asendajana. „Mujal, näiteks Inglismaal, kasvatatakse hernest väga palju,“ tõi ta näite maailmast.