Kihisevate jookide sissetung on piima tarbimist poole võrra vähendanud
„Käsitlen oma ettekandes veist kui efektiivset rohusööjat maailmas ja Eestis,“ ütles Saveli. „Samuti tuleb juttu piima- ja lihatootmise tasemest ning viimastel aastatel valitsevatest trendidest.“
Saveli sõnul on veis parim söödaenergia ja rohusööjatest parim söödaproteiini väärindaja piimaks – näiteks viimase kümne aasta jooksul on piimatootmine väga kiiresti (1,5 korda) suurenenud Hiinas ja Indias ning piimaturg laieneb.
Seevastu nuumveis on üks halvemaid söödaväärindajaid, mistõttu peetakse neid väheväärtuslikel, aga klimaatiliselt pika vegetatsiooniga piirkondades; nad on suhteliselt vähenõudlikud ja kliimaoludele vastupidavad.
“Mitmesuguste värviliste ja kihisevate jookide sissetung on vähendanud joogipiima tarbimist Eesti peaaegu poole võrra, kuid loodan, et läheme uuele ringile, kus uus põlvkond noori taastab piimajoomise tavad,“ kommenteeris emeriitprofessor praegust olukorda.
Tulevikutrendina näeb Saveli, et piimatootmine ja -saaduste eksport jäävad Eestis põllumajandustootmise juhtivaks haruks.
Eesti Maaülikooli kolmapäevaste teeõhtute eesmärgiks on lähendada ja tutvustada huvilistele populaarteaduslikus valguses maaülikooli uurimissuundi. Teadlaste ettekannetele järgneb arutelu.
Kõik huvilised on Baeri majja (Veski 4) oodatud iga kuu teisel kolmapäeval kell 17.
10. oktoober – Olev Saveli „Veis kui põllumajandusressurss“
14. november – Arvo Viltrop „Zoonoosid, meie igavesed kaaslased“
12. detsember – Kalev Sepp „Kas inimene kujundab maastikku või maastik inimest“
9. jaanuar – Ingmar Ott "Kas ja kuidas järvi tervendada?"
13. veebruar – Alar Astover „Kas muld on ohus“
13. märts – Ants-Hannes Viira „Eesti piimanduse konkurentsivõime ja panus majanduskasvu“
9. aprill – Arvo Leola "Inimlik ning loomalik töökeskkond karjalaudas."
8. mai – Hardi Tullus „Mets kui keskkond ja ressurss“
