Kiirraudtee läbi metsa! Kes kannab kahjud?

 (13)
Kiirraudtee läbi metsa! Kes kannab kahjud?
See ei ole Rail Baltic, vaid illustreeriv pilt rongist ja metsast. Kui praegu planeeritav teoks saab, hakkab meie metsi läbima rong, mille tee on loodusest eraldatud kõrgete piiretega. Corbis/Scanpix

Harju-, Rapla- ja Pärnumaale planeeritakse ehitada uut kiirraudteed Rail Baltic, mis puudutab paljusid maaomandeid, muu hulgas metsamaid.


Oma esialgse seisukoha Rail Balticu raudtee trassikoridori asupaiga määramise asjus on välja ütelnud nii riigimetsa majandaja RMK kui ka Eesti Erametsaliit.

Vähem riigimetsa!

“Raudteetrassi asukoha võimalikud alternatiivid oluliselt RMK tegevust ei mõjuta,” märgib oma kirjas Harju, Rapla ja Pärnu maavalitsusele (raudteed planeeritakse kolme maakonnaplaneeringuga) RMK, kes lisab, et samas peetakse sobivaimaks variante, mis hõlmavad võimalikult vähe riigimetsamaad. Tähtsaks peetakse, et kiirraudteed planeerides tagataks metsa kuivendussüsteemide ja teede jätkuv toimimine.

Harjumaal ja Raplamaal ei ole RMK-l otseseid trassivaliku eelistusi. Pärnumaa kohta on välja pakutud eelistused.

Eesti Erametsaliidu esialgne seisukoht on laiahaardelisem ja sisaldab ka küsimusi, millele planeeringumaterjalidest vastust ei leia.

- Piirangute ulatus. Materjalides on kirjas, et trassikoridori laiuseks on hajaasustuses määratud 350 m, selles kavandatav raudteemaa koos kaitsevööndiga, mille ulatus üldjuhul 66 m (sellest u 35 m piiratakse aiaga). Liit küsib, millised piirangud laienevad raudtee kaitsevööndile, kui seal on näiteks põllu- või metsamaa.

- Kompenseerimised. Liit märgib, et kui jõutakse maade võõrandamise või sundvõõrandamiseni, tuleks maaomanikele kompenseerida ka ühekordsed kulud, mida omanik kannab võõrandamisega seotud tehingute sõlmimisel (nt: notaris käimine; piiripunktide ülevaatus pärast maamõõtmist jms).

Maa võõrandamisel tuleks maaomanikule maksta hinda, mis oleks turuhinnast kõrgem, kuna maaomanik ei ole ise soovinud seda maad müüa. Vabal turul mitteolevat kinnisasja turuhinnaga ostes käitutaks maaomanike suhtes äärmiselt ebaõiglaselt.

Kui võõrandada soovitakse maaomaniku kinnistust vaid ühte osa, peaks maaomanikul olema õigus müüa ka ülejäänud osa riigile ja riigil peaks olema kohustus see ka ära osta.

Olgu õiglane!

“Rõhutame, et selle arendusprojekti elluviimisel tuleb maaomanikele tagada õiglane hüvitamine faktilise võõrandamise või piirangute rakendumise hetkel,” märgib erametsaliit.

Muu kõrval väljendab era-metsaliiit muret nii inimeste kui ka metsloomade ja muu loodusliku elustiku pärast, kelle loomulikud liikumisteed raudtee läbi lõikab. Põllu- ja metsamaadega seoses peaks liidu arvates uut raudteed planeerides juba varakult hoopis rohkem tähelepanu pöörama ligipääsetavusele ja sellele, kui palju kulukamaks maaomanikele võib minna maade majandamine siis, kui tavapärased juurdepääsud suletakse ja liikuma peab hakkama kaugemal asuvate ülesõitude kaudu.



LISANÜANSS

Vaja maavahetuse võimalust

Oma seisukoha Rail Balticu asjus esitas ka Kohila Metsaselts, kes on erametsaliidu esitatut omalt poolt täiendanud küsimustega.

- Kui suur osa raudtee kaitsevööndisse jäävast metsamaast raadatakse?

- Kuidas on kavandatud minimeerida ja hüvitada ulukikahjustusi, mis raudteest johtuva barjääriefekti tõttu võivad piirnevatel aladel oluliselt suureneda?

Metsaseltsi arvates tuleks maade võimaliku võõrandamise korral:

- arvestada peale kõige muu investeeringutega, mis on tehtud taristusse (kuivendused, teed, aiad, jahi- ja puhkerajatised) ja puistu tulevikku (nt hooldusraied, laasimised, kvaliteetne istutusmaterjal uuenduste puhul jms);

- arvestada, et maaomaniku soovil peaks olema võimalus maad vahetada võrdsetel alustel riigimetsamaaga (kas või nn põlise riigimetsamaaga), mis asub võimalikult lähedal võõrandatavale maale.

Allikas: Kohila Metsaselts

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare