Esimesena näidatud Eesti film “Lisa Liomone ja Maroc Orange: tormakas armulugu” tõi saali paarkümmend huvilist. Nagu ka märtsi viimase päeva õhtul linastunud “Eestlanna Pariisis”. Tutt on algusega rahul ja usub, et küllap harjuvad külainimesed peagi jälle kinos käima.

Sadalas kadus kino enam kui kümne aasta eest. Telerites nähtav lai filmivalik ja arvutid peibutasid rahvast enam.

Aga küllalt oli ka neid, kel tühjus hinge jäi. “Meie eesmärk ei ole äri ajada, vaid oma rahvale hingekosutavat teenust pakkuda. Pilet maksab kaks eurot ja saame sellega hakkama,” märgib Tutt.

Harjutamise aeg

Läinud aastal muretses Sadala Külade Selts endale LEADERi toetuse abil tehnika koos videoprojektoriga. “Ekraani jaoks aga ostsime vajaliku kanga ise, tegime omajagu näputööd selle kallal ja riputasime üles,” lisab Tutt.

Esialgu näeb Sadala seltsimajas filme kaks korda kuus. Praegu on ootamas viimaste aegade head Eesti filmid, edaspidi on kavas ka noorte soovidega arvestada ja neile action-filme pakkuda.

Tamsalu rahvamajja Lääne-Virumaal jõudis kino tagasi detsembri alguses, “Eestlanna Pariisis” tõi saali 80 vaatajat.

“Kui praegu on seanss korra kuus, siis hiljem, kui oleme rahva kinoskäimisega harjutanud, näitame tihedamini,” räägib Tamsalu kultuurimaja juhataja Tiia Uudeberg.

Sarnaselt Sadalaga osteti Tamsalus uus tehnika – ekraan ja kinoprojektor – LEADERi toetusega.

Päev enne jõule oli Norra talvemuinasjutt-filmiga “Võluhõbe” esimene kinoõhtu üle 15 aasta Tamsalu valla teises kultuurikeskuses, Porkuni rahvamajas.

Filmiõhtud on kaks korda kuus pühapäeviti. Algul oli vaatajaid vaid mõni, kuid viimastel kordadel ligemale paarkümmend.

Rahvamaja juhataja ja kino käima lükanud MTÜ Porkuni üks eestvedajaid Hiile Hiie peab seda alguse jaoks parajaks.

Põlvamaal Ahjal said kinosõbrad tosin aastat kestnud pausi järel esimest filmi suurel ekraanil näha mullu novembris.

Kohaliku noortekeskuse juhataja Piret Palm sai selle mõtte noorte soove kuulates.

Nüüdseks on linastunud üheksa filmi ja vaatajaid on need toonud üle veerandi tuhande. Kõige menukam oli “Seenelkäik” 60 vaatajaga, vaid neli vaatajat tõi “Kõik muusikud on kaabakad”.

“Võtsime kasutusse aastakümneid tagasi Ahja kinopunktile Põlva kinovõrgu poolt preemiaks antud suure ekraani, mille leidsime kultuurimaja lava kohalt laest. Õnneks oli see üsna hästi säilinud,” räägib Palm. Tõsi, mõnest kohast oli ekraan veidi katki ja seda tuli kääridega lühemaks lõigata, kuid mõõtmeist 2,5 x 3 meetrit piisab täiesti.

Kuna filme näidatakse nüüd digiprojektorilt, siis vanast ajast pärit tehnika on rohkem muuseumivärk. “Suveks plaanime kino välja viia, mõnel õhtul kas siis laululavale või muuseumi aeda,” arutleb Palm.

Kinobuss aitab

Nii Sadalas, Tamsalus, Porkunis, Ahjal kui ka ülejäänud paari­kümnes külas või väikeasulas tööd alustanud kino on saanud sündida tänu MTÜ Kinobuss toele ja abile.

Kinobuss on loonud kodanikukinode projekti, kaasates huvilisi, kes tahavad oma kodukohas kinole elu sisse puhuda.

MTÜ Kinobuss maakondliku kuraatori Martiina Putniku sõnul piisab asja käimalükkamiseks nüüdisajal DVD- või BluRay-mängija ning ekraaniprojektori, ekraani ja helisüsteemi olemasolust.

Projekti “Kodanikukinode võrgustiku käivitamine sotsiaalse kaasamise kaudu” toetab Eesti−Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital 40 000 euroga ning see kestab poolteist aastat, järgmise kevadeni.

Kui algul ühines projektiga
11 vabaühendust või omavalitsust, siis nüüdseks on neid juba topelt. Kinobuss pakub nn kodanikukino loojatele koolitusi, aitab filmide valikul ja levitamisel.

“Kui projekt aasta pärast lõpeb, eeldame, et asi on neis paigus käima läinud ja omavalitsused panevad siis juba õla alla,” usub Putnik.