Kiskjad tekitasid riigile kahju miljon krooni eest
Kui palju tänavu hundi, pruunkaru ja ilvese tekitatud kahjustuste hüvituseks raha kulub, ei osanud keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi veel ütelda.
Praeguseks on ametile laekunud vähe avaldusi, kuid tõenäoliselt tuleb neid juurde, kuna aeg, mil hundid kipuvad lambakarja peal poegadele väljaõpet tegema ja karud talve rasvavarusid mesilates täiendavad, on veel ees.
Mullused hüvitisetaotlused on Talvi andmeil kõik hüvitatud. Huntide tekitatud kahju hüvitati 764 299 krooniga (77 avaldust), karude kahju 242 093 krooniga (20 avaldust) ja ilveste kahju 4996 krooniga (4 avaldust).
“Suurkiskjatega seotud avaldustest jäid osaliselt rahuldamata mõned hundijuhtumid, kus eksperdid ei osanud täieliku kindlusega kinnitada hundi osalust,” märkis Talvi.
Hüvitisteks kulus ligi miljon krooni. Ent mullu oli avaldusi palju, kuna tagantjärele hüvitati ka 2007. aasta kahjustusi. Seadusetäiendus, mille järgi riik karu, hundi ja ilvese tekitatud kahju hüvitama hakkas, jõustus nimelt juba 2007. aasta aprillis, ent määrus, mis seda teha võimaldas, sai valmis alles 2008. aasta sügiseks.
Suurkiskjate tekitatud kahju hüvitatakse kuni 100% ulatuses, kusjuures hüvitise taotleja kanda jääb omavastutuse osa kuni 2000 krooni aastas.
Hüvitamine käib looduskaitseseaduse järgi, mis näeb ette ka hallhülge, viigerhülge, euroopa naaritsa, merikotka, kalakotka ning rändel olevate sookurgede, hanede ja laglede tekitatud kahjude katmist.
Samuti on võimalik küsida kompensatsiooni kulutustele, mis tehtud kahjustuste ennetamiseks.
Tõnu Talvi sõnul on raha hüvitisteks olemas. Taotlusi võtavad vastu keskkonnaameti piirkondlikud kontorid.
