Kiskjakahjude hüvitamisest alles unistavad lätlased tulevad õppima Eesti lambakasvatajatelt


Kiskjakahjude hüvitamisest alles unistavad lätlased tulevad õppima Eesti lambakasvatajatelt
Karjavalvekoer Lembo Karula rahvuspargis tööl.Foto: Mats Meriste

Saabuval nädalavahetusel jagavad Keskkonnaameti ning Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu esindajad oma teadmisi ja kogemusi kiskjakahjude ennetamise, vähendamise ja hüvitamise kohta Läti lambakasvatajatele.

Lätlased külastavad õppereisil Eestisse mitmeid Lõuna-Eesti lambakasvatustalusid, kus õpivad, kuidas eeskujulikult rakendada tõhusaid karjakaitsemeetmeid, näiteks paigaldada kiskjatõrjeaedu ning kasvatada karjavalvekoeri. Samuti tutvutakse Eesti kiskjakahjude ja kahjude ennetuskulude hüvitamise korraldusega.

„Eestis on riiklikult korraldatud kiskjakahjude hüvitamine ja kahjude ennetamine toiminud ligi kümme aastat. Oleme omandanud selle aja jooksul palju hinnalisi teadmisi. Lätis selline riiklik süsteem puudub. Seetõttu ongi väga oluline meie lähinaabritega suhelda ja nendega oma kogemusi vahetada,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Eestis murravad hundid aastas kuni tuhat lammast, mille tõttu tekkinud kahjud hüvitatakse lambakasvatajatele Keskkonnaameti poolt. Aasta-aastalt on tõusnud loomakasvatajate poolt rakendatud tõhusate karjakaitsemeetmete kasutamine, mille kulutused hüvitatakse riigi poolt osaliselt. „Eestil ja Lätil on ühised kiskjaasurkonnad ja kiskjate käitumine on sarnane. Mitme hundikarja territoorium hõlmab üheaegselt nii Eestit kui ka Lätit. Ka lambakasvatuspraktikad ning probleemid on meil lähedased. Seetõttu tuleb vastastikune teadmiste ja kogemuste jagamine mõlemale osapoolele vaid kasuks,“ lisas Talvi.

Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu juhatuse liikme Ell Sellise sõnul on meie lambakasvatajatel lõunanaabritega tihe koostöö. „Kiskjakahjude ennetamise ja hüvitamise teema on Lätis praegu väga aktuaalne. Nad on kuulnud Eesti lambakasvatajate edulugusid seoses karjavalvekoertega ning on väga huvitatud sarnase praktika juurutamisest Lätis. Lisaks tutvustame lõunanaabritele, milliseid uusi lambatõuge on Eestisse toodud, kuidas on edenenud meie aretustöö ning külastame kaasaegse tehnoloogiaga Muru villaveskit Rõngu lähistel. Meie lambakasvatajatel on, mida külalistele näidata,“ kinnitas Sellis.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare