Suure saagi üheks põhjuseks peetakse muude põhjuste hulgas väga sooja kevadet.

"Teraviljasaak kasvab igal sügisel ning viimastel nädalatel on näha olulist suurenemist," selgitab Felleskjöpet oma teates ning lisab, et ka puu- ja köögiviljade saagiprognoos on väga hea.

"Sügis on olnud fantastiline ning ennustame head kogusaaki nii porgandile, kartulile kui sibulale. Kartulit ja porgandit loodame saada rohkem kui möödunud ja ülemöödunud aastal, mis juba niigi oli ülihea saagiaasta," selgitas ühise turu nõukogu liige Morten N. Andersen portaalile The Local.

Tänavune aasta on eriti soodne olnud ka puuviljadele, eriti õuntele, mis on soojas väga suureks kasvanud.

Tore Furevik Bjerknesi kliimauuringute keskusest tõdes, et head saagid kinnitavad seda, mida kliimamudelid juba mõnda aega on ennustanud: kasvatushooaeg on pikenenud, sest kevad saabub varem ning suvi ja sügis kestavad kauem. Ja kuigi kõrgem õhutemperatuur mõjub toidu tootmisele reeglina halvasti, kogetakse Norras just vastupidist.

Farmeritele oli väljakutseks ka rohkem sademeid, kuid pikem vegetatsiooniperiood mõjus saagikusele siiski pigem positiivselt kui negatiivselt. Saak aga kujuneb teadlaste arvates igal aastal siiski erinevaks, sest suured vihmasajud võivad selle rikkuda.