Kliimamuutus sunnib koha otsima uut saaki

 (3)
Kliimamuutus sunnib koha otsima uut saaki
.

Teisipäeval, 18. detsembril tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Kai Ginteri väitekiri "Koha Sander lucioperca noorkalade toitumine Peipsis ja Võrtsjärves: seosed kalastiku koosseisu ja toiduvarude pikaajaliste muutustega madalates suurjärvedes"” filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks hüdrobioloogia erialal.

Koha on peamine avavees elutsev röövkala Euroopa eutrofeerunud veekogudes ning on olulisel kohal ka Eesti suurjärvedes – Peipsis ja Võrtsjärves. "Koha on tippkiskja, kes kontrollides toiduahelat ülevalt alla võib oluliselt mõjutada vee kvaliteeti,“ selgitas Eesti Maaülikooli doktorant Kai Ginter. Peipsi ja Võrtsjärve vee toiteainetesisaldus on aja jooksul suurenenud ja temperatuur järjest tõusnud. Kuna koha peetakse eutrofeerunud ja sooja vee liigiks, on viimastel aastakümnetel märgata tõusu ka Eesti suurjärvede kohasaakides. Siiski on viimastel aastatel kohasaak langenud.

"Põhjuseks võib olla see, et Võrtsjärves on tindi arvukus langenud ajaloolise miinimumini,“ rääkis Ginter. "Kuid just tinti peetakse oma saleda keha tõttu kohamaimudele sobivaks saakkalaks ajal, kui maim vahetab zooplanktonitoidu kalatoidu vastu.“ Viimased uuringud koha noorjärkude kohta viidi läbi ligi 60 aastat tagasi, mistõttu oli vajadus uute uuringute järele, sest järved on olnud pidevas muutumises.

Uuringu tulemusel saadi uut infot koha toitumise ja kasvu kohta erineva toitelisuse ja toiduressurssidega Peipsis ja Võrtsjärves. "Selgus, et ka kohamaimude toitumine nendes järvedes on erinev.“ Koha läheb kalatoidule hiljem – enam ei toimu see esimesel elusuvel, sest tinti pole, aga teised noorkalad on kohamaimude jaoks liiga suured. „Siiski suudab koha muutunud tingimustes, so pehmemate talvedega, talve üle elada,“ ütles Ginter. "Koha potentsiaalseteks saakkaladeks on nüüd kiisk ja särg, kes on sama pikad kui koha ise.“ Seega lubavad uuringud järeldada, et eutrofeerumine ja kliima muutused on põhjustanud muutusi toiduressurssides ning seeläbi mõjutanud noorkohade toitumist ja kasvu.

Doktoritöö juhendajad on Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskuse vanemteadurid dr. Külli Kangur ja dr. Andu Kangur ning teadur dr. Peeter Kangur. Doktoritöö oponent on dr. Jiří Peterka (Institute of Hydrobiology, Biology Centre AS CR v.v.i, Czech Republic).

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare