Kobras laiutab liialt
Koprarohkel Võrumaal on koprad tänavu sügisel eriti aktiivselt tegutsenud. Loomad ehitavad tammisid, mis tekitavad lausüleujutusi metsades ja põldudel.
“Ükskõik kus ja kellega kokku saad, ikka läheb jutt kobrastele,” iseloomustas olukorda Võrumaa metsanduse tugiisik Erki Sok. “Järjest tuleb teateid uputustest ja näiteks teedevalitsuski on käinud nii teetruupe puhastamas kui teedelt kopra langetatud puid koristamas.”
Hävitatud metsad
Erki Sok ütles, et metsanduse tugiisikuna puutub ta kokku paljude kurtmistega. Võrumaal on kopratammide tõttu vee all tuhandeid hektareid metsa.
Tugiisikul uputab ka oma metsas, kus praegu on ohus umbes viiehektarine ala.
Samuti on tal endalgi tulnud liigveest hävinud metsa raiuda, kui metsakaitseekspertiis määras ülemöödunud aastal lageraiesse terve hektari 40aastast kuusikut.
“Kohast, kus mõnekümne aasta pärast oleks olnud võimalik tarbepuitu lõigata, sain kobraste pärast ainult umbes 140 tihumeetrit küttepuid,” jutustas Sok. “Mingi kogus õnnestus sellest ka müüa, aga ülestöötamiskulude katteks pidin ikkagi tegema veel 0,2 hektarit lageraiet korralikus metsas. Kogu see juhtum tegi südamele ikka väga haiget.”
“Kopraid on ka kütitud ja nende tammisid lõhutud, aga siis on loomad jälle nii-öelda pealetungile asunud. Ma täpselt ei teagi, kui palju minu maal praegu tammisid on, kuna sellest, mis toimub seal, kus Kuura jõgi soost läbi läheb, ei ole ülevaadet,” rääkis Erki Sok. “Kindlalt on mu maadel kolm tammi ja kolm on sellist, mis ujutavad nii minu maad kui ka kõrval olevat riigi omandis olevat vaba maad. Üks tamm, mis mu lageraiet põhjustas ja mulle jätkuvalt muret teeb, jääb naabri maale.”
Kuna tavapäraste tõrjumismeetodite ja asjaajamisega ei ole kopraid kontrolli alla saadud, tuli Võrumaa Metsaomanike Liit välja ettepanekuga, et kobrast võetaks kui erijuhtumit ning et kobraste tõrjeks moodustataks Võrumaal kriisikomisjon, kes ekstra abinõusid kavandaks.
Eelmise nädala esmaspäeval said seepärast kokku maakonna metsaomanike, keskkonnaameti ja jahimeeste esindajad. Olukorda küll arutati, kuid komisjoni ei moodustatud.
Tunnistagem eriolukorda
Erki Sok ja Võrumaa Metsaomanike Liidu juhatuse esimees Aarne Volkov nentisid pärast kohtumist muljet, et selleks justkui polnud huvi. Nädala jooksul suhtlus osapoolte vahel jätkus ja nüüd on keskkonnaamet siiski ka oma tegevuskavaga välja tulnud.
Üks põhjus, miks amet pole seni küllalt aktiivne olnud, on see, et paljud metsaomanikud, kes kobrastega hädas, et ole kobrastest põhjustatud metsakahjudest ametisse teatanud, nagu metsaseadus ette näeb.
Metsaomanikud on aga metsaomanike liidu meeste sõnul passiivsed olnud just sellepärast, et neil pole usku, et teatiste peale midagi muutub.
Kolme osapoole kohtumisel selgitati muu hulgas nüanssi, et tegelikult justkui ei peagi metsateatiste peale midagi muutuma – kui metsaomanik soovib, et tema maal kopratamme lõhutaks vms, tuleks kahjustuskolletest veel eraldi teavitada ameti jahindusspetsialisti.
Tegelikult on Võrumaalgi jahimehi, kes praegugi kobraste üleküllust tõsiselt võtavad ja on lausa spetsialiseerunud koprajahile. Näiteks Rõuge kandi jahimees Ilmar Ait, kes ka Võrumaa Metsaomanike Liidu liige, on ainuüksi sel sügisel küttinud 52 kobrast.
“Kahjuks olen oma kandis ainuke, kes nii aktiivselt kobrastega tegeleb,” nentis Ait, toonitades, et sellise koprajahiga kaasnevad päris suured kulutused.
Võrumaal käib arutelu, et selles olukorras peaks lubama öist valgustiga koprajahti ja kevadel tuleks jahiaega kahe nädala võrra pikendada, kuna Võru maakonnas kestab talv tavaliselt veidi kauem kui mujal Eestis.
Teema jääb üles
Metsaomanike liit ei ole maha matnud ka kriisikomisjoni mõtet. Toetust on oma mõttele leitud Eesti Erametsaliidust, kuna kopraprobleem kimbutab metsaomanikke ka paljudes teistes piirkondades üle Eesti.
