Kodumaised kartulid hakkavad otsa lõppema
Avaturul on kartulimüüjaid õige vähe, nii et neid võib saekaatrimehe ühe käe sõrmedel üles lugeda.
Jaan Taros võtab suuna selle leti juurde, kus on müügil sort ‘Adretta' ja palub mugulaid välja mõõta kohe kolme kilo jagu. Ta peab ennast väikeseks kartulisööjaks, lisades, et sööb ainult kartuliputru. See-eest kodused armastavad väga kartulit, kuigi mees on üritanud neid sellest võõrutada.
"Muidu olen ise kartuleid kasvatanud, aga eelmisel aastal läks see lörri," nendib Taros raha kartulite vastu vahetades. Kalme-Kuru talu perenaine Marju Pahva ulatab talle üle leti kartulikoti ja kinnitab, et eelmise sügise vihmade tõttu jäi paljudel potipõllumeestel kartulisaak kesiseks. "Maainimesed pole kunagi nii palju kartulit ostnud kui sel aastal," ajab ta silmad suureks.
Kartulikasvataja Kalle Hamburgi sõnul kipub olema nii, et kui on hea saagiaasta, saavad ka väikesed kasvatajad oma põllulappidelt hea saagi ja siis pole kartulite järele suurt nõudlust. Kui aga aasta on kehv, peavad ka aiamaa omanikud kartuleid ostma ja see tekitab nõudlust.
Aastad pole vennad. Eelmisel kevadel olid kartulikasvatajad püstihädas, kuna vaatamata madalale hinnale jäi kartul kätte. Mugulaid veeti lausa tonnide kaupa metsa, sealsete asukate toidulauda rikastama. Ja kartulit pandi kasvama tunamullusega võrreldes kokkuvõttes veerandi võrra väiksemale pinnale. Sügiseste paduvihmade tõttu jäi aga osa saagist põllult kätte saamata ja ka keldrisse toimetatu kvaliteet tekitas peavalu.
Kui statistikaamet saaginumbrid kokku lõi, oli tulemus jahmatav. Mullune Eesti kartulisaak - 125 400 tonni - on vähemalt viimase saja aasta väikseim. Viimase 30 aasta jooksul on kartuli kasvupind ja saak vähenenud lausa üheksa korda! Kui arvestada seda, et eelmisel aastal tarvitati 216 000 tonni kartuleid, siis on ilmselge, et sellisest saagist ei jagu. Ka siis, kui kartulikoored ära süüa. Tegelikult ei ole siinsed põllud juba kümme aastat suutnud eestimaalaste kartulivajadust täies ulatuses rahuldada.
Hollandi kartul poes kõige odavam
Eesti suurimal kartulikasvatajal OÜ Riitsinusel olid tuhlid maas 320 hektaril, sellest osa seemne jaoks. Vaatamata mullusele vesisele sügisele, õnnestus suurem osa saagist kätte saada. Kartuleid müüakse nii Villeri kui Laheotsa kaubamärgi all, kokku 6000-7000 tonni aastas.
"Me reguleerime oma müüki nii, et enda toodangut jätkuks ikka kogu aastaks," selgitab müügijuht Olari Villers.
Kartuli läbimüük on tema hinnangul sama suur kui eelnevail aastail, küll on aga näha mõningaid muutusi toodete lõikes. Pesemata kartuleid ostetakse rohkem kui pestud ja kooritud kartuleid. "Eks siin on määrajaks saanudki just mõningane hinnavahe," arvab Villers. "Kindlasti on inimestel nüüd ka rohkem aega kodus süüa teha."
Raplamaa kartulikasvataja ning MTÜ Eesti Kartul ja TÜ Talukartul eestvedaja Kalle Hamburgi sõnul on neil kartulit alles planeeritust vähem. "Marketites on hind nii alla löödud, et läbimüük on mullusega võrreldes lausa kaks korda tõusnud," nendib ta. "Kasvatajad müüvad importkartuli hinnasurve tõttu alla omahinna."
Konjunktuuriinstituudi andmetel on kartuli tootjahinnaks 3.74 kr/kg koos käibemaksuga. Comarketi ketis on aga müügil Hollandist pärit lahtine kartul kilohinnaga 3.70. Eesti lahtine kartul maksab Maximas 3.80 ja Säästumarketis 3.90, pakitud kartul poole rohkem. Turul on hind peamiselt 5-6 krooni.
Konjunktuuriinstituudi põllumajandusturu uuringute sektori juhataja Pille Liivaaugu sõnul on kartuli tootjahinnad viimasel paaril nädalal natuke tõusnud.
"Kevadel tõuseb hind ikka," nendib ta. "Tavaliselt tõstavad tootjad siis hinda, kui varud lõppema hakkavad."
"Tõstsime hinda, see tõmbas müügi natuke tagasi," kinnitab Kalle Hamburg, lootes, et vast venitab nii uue saagini välja.
Tartumaal Saare-Anni talus 26 hektaril kartuleid kasvatav Einar Saar kinnitab, et mullune saak jäi kesiseks. Tartu suuremates poodides oma toodangut turustav mees loodab, et tuleb vajaliku kogusega ots-otsaga kokku. Osa kartulitest läheb ka koorijatele, kuid mees tunnistab, et enamik neist kasutab siiski Saksamaalt pärit mugulaid.
Kartuleid ostetakse mullusest rohkem
Kartulite koorimise, kuubistamise ja keetmisega tegeleva AS Sagro juhataja Kalle Reiter möönab, et neil sai omakasvatatud kartul otsa kolm nädalat tagasi. Mullune saagikus polnud sugugi kehv, kuid 50 hektarist neljalt jäi kartul liigvee tõttu kätte saamata.
Ka koristatud kartuli kvaliteediga oli kohati probleeme ja seetõttu hakati juba aasta lõpus kartuleid importima - Saksamaalt, Rootsist ja Soomest.
"Samal ajal kui meil uputas, olid Euroopas normaalsed tingimused ja kartul kasvas hästi," selgitab Reiter. "Seetõttu on sealne kartul tänavu odav."
Reola kartuliühistu juhatuse liikme Urmas Sarja sõnul koorivad ja töötlevad nemad praegu veel oma ühistu liikmete toodangut. Seda ei ole aga piisavalt, sest sügisel jäi mitmel liikmel hektarite viisi kartulit põllule vee alla. Nii ei veagi uue saagini välja.
"Kaks kuud jääb puudu," arvab Sarja. "Samas läheb turg alla, restoranid ei võta nii palju kooritud kartuleid ja võib-olla venitab pikemalt välja."
Nii või teisiti ei jäägi muud üle, kui eestlaste kartuliisu rahuldamiseks mugulaid piiri tagant sisse vedada. Selles pole midagi uut, sest paaril viimasel aastal on kartuleid 24 000 tonni jagu sisse toodud. Tõsi, sellest vaid kümnendik mugulatena - kevadsuvisel ajal värske kartulina. Enamiku moodustavad aga kartulitooted - krõpsud, kartulipudru pulbrid, külmutatud friikartulid ja tärklis.
Kartulimugulate sisseveoks tuleb saada luba taimetoodangu inspektsioonist.
Eelmise aasta neljal viimasel kuul taotleti luba kaheksa korda suurema koguse importimiseks kui aasta varem.
Sel aastal suureneb import jätkuvalt, vaid selle erandiga, et kui aasta lõpus toodi kartuleid peamiselt Saksamaalt, siis nüüd Hollandist.
Poodides on praegu veel müügil põhiliselt kohalike põllumeeste kasvatatu, kuid siit-sealt leiab ka välismaist kraami. A ja O kauplusi, Konsumeid ning Maksimarketeid ühendava ETK kommunikatsioonijuht Regina Aasumets tunnistab, et nemad müüvad nii import- kui ka Eesti kartulit. ETK ketikauplustes on kartulimüük kasvanud mullusega võrreldes ligi 22% ja hind langenud veerandi võrra.
Ka Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid märgib, et kartulid on tänavu odavamad kui eelmistel aastatel ja ka läbimüük on kasvanud. "Meil ostetakse rohkem kõike, mis on odavam."
Seevastu Comarketi ketis on kartuli müüginumbrid jäänud mullusele tasemele. Puu- ja juurvilja tootejuhi Eve Sergo sõnul on aga langenud kartuli kvaliteet - seda vihmase suve tõttu. Hollandi kartuli müügil olemise põhjuseks nimetab ta pigem odavat hinda kui Eesti kartuli vähesust.
Kartulimüük ei ole suurenenud ka Rimides ja Säästumarketites, seal pakutakse ainult kodumaist toodangut ning sellega loodetakse suveni välja
tulla.
Mugulad mulda märtsis
Majanduskriis paneb inimesed aiamaal müttama. Pille Liivaauk teab rääkida, et Saksamaal, Suurbritannias ja Taanis on köögiviljade isekasvatamine tänavu varasemast populaarsem. Seal on külviaeg juba alanud. Näiteks sakslased ja britid on köögiviljaseemneid, istikuid jms ostnud mullusest viiendiku võrra rohkem. Seda võib oodata ka Eestis.
Kalle Hamburgi sõnul on paljud, kes oma kartulimaa varasematel aastatel muruplatsiks tegid, hakanud seda otsast üles kaevama.
"Tundub, et sel aastal hakatakse rohkem kartulit kasvatama - õudselt palju on seemne küsijaid," kostab ka Marju Pahva turuleti taga. Neil Valgamaal Kalme-Kuru talus oli mullu kartul maas viiel hektaril, kuid tänavu on plaanis pinda paari-kolme hektari võrra suurendada. Sama plaan on ka paljudel teistel kartulikasvatajatel.
Urmas Sarja Tartumaalt kasvatab varajast kartulit ja tahab seda tänavu maha panna mullusest poole rohkem, kokku viie hektari jagu. Värsket kartulit on ta saanud ikka jaanipäeva paiku, aga tänavu võib see hilisemaks jääda.
"Eelmisel aastal panin esimesed kartulid maha 28. märtsil," muigab mees. "Praegu on aga põldudel alles paks lumevaip."