Kodumaist köögivilja toodetakse ja süüakse üha vähem, impordi osakaal kasvab

 (6)

Maxima köögiviljalett
Foto: Karli Saul

Värske kodumaise köögiviljaga isevarustatuse tase on 59 protsenti, veel paar aastat tagasi oli see ligi 70 protsenti.

Täna aiandusliidu konverentsil ettekandega esinenud kantsler Illar Lemetti kinnitas, et Euroopa Komisjonilt taotletakse erakorralist toetust aiandussektorit tabanud raskuste leevendamiseks.

Maaeluministeeriumi kantsler illar Lemetti teatas oma ettekandes, et tänavune aasta on olnud aiandussektoris erakordselt keeruline. „Raskused algasid teraviljasektoris, aga aianduse olukord pole sugugi parem,” rääkis Lemetti.

Ta selgitas, et maaeluministeerium on pöördunud Euroopa Komisjoni poole erakorralise toetuse saamiseks. Nüüd on Euroopa Komisjon küsinud Balti riikidelt ja Soomelt täiendavaid andmeid, et selgitada meie kriisikahjusid, otsust meie ettepanekute suhtes Brüsselis tehtud veel pole.

Kantsler tõi näiteks sademete keskmise hulga, mis septembris oli 137% võrreldes tavapärase sademete hulgaga. Kõige rohkem on vihmasadude all kannatanud Harjumaa, Viljandimaa ja Tartumaa köögivilja- ja kartulikasvatajad.

Importvili tungib peale

Toetudes statistikaaameti andmetele tõi kantsler oma ettekandes esile ka järgmist: kodumaise toodangu tootmine ja tarbimine on parku vähenenud, samas impordi osakaal on suurenenud.

Värske kodumaise köögiviljaga isevarustatuse tase on langenud 59%-ni. Veel 2015. aastal oli see näit 69%. Värsket köögivilja tarbitakse aastas 100 000 tonni, sellest imporditakse üle 40 000 tonni. Veel paar aastat tagasi 2015. aastal oli importvilja osakaal meie toidulettidel hoopis madalam - alla 40 000 tonni.

Seotud lood:

Samas on suurenenud avamaa köögivilja kasvupind, seda ka tänu köögivilja otsetoetustele. Kokku kasvatatakse köögivilja nii põllumajanduslikes majapidamises kui kodumajapidamises enam kui 3500 ha-l, näiteks 2015. aastal kasvatati alla 3500 ha-l.

Vähenenud on aastatega ka puuvilja- ja marjaaedade pinnad nii tootmises kui kodumajapidamistes, puuvilja- ja marjakasvatus on koondumas suuremate tegijate kätte.

Veel kümme aastat tagasi hõlmasid puuvilja- ja marjaaiad Eestimaa tootmises ja koduaedades 8500 hektarit, nüüd on pind vähenenud 6400 hekatrini.

„Tarbimine on kasvanud, import on kasvanud, aga ka toodang on kasvanud ja samuti on viimasel ajal suurenenud aiaviljade eksport,” tõi esile kantsler Illar Lemetti.

Nii näiteks eksporditi eelmisel aastal kõige rohkem õunu, pohli, ja maasikaid.

Odavam importvili tungib vägisi peale, meie köögiviljakasvatajatel pole nii suurt riiklikku tuge kui põhjanaabritel, ka on kodumaine tarbija hinnatundlikum, ei ole nii patriootlik kui soomlane, kes peaaegu eranditult eelistab Soomes toodetud aiavilja. Ometi pürgitakse aiandussektoris sellele vaatamata edasi.

Uued arengusuunad aianduses

Arengusuunad aianduses on järgmised. 2020. aastaks tõsta köögiviljaga isevarustatuse tase 75% ni. Puuviljade ja marjadega isevarustatuse tase, mis oli 2012. aastal 10%, tõsta 2020. aastaks 15% ni. Eesti päritolu köögiviljade osatähtsus elanike ostudes tõsta senise 36% asemel 42 %-ni.

Kuidas seda saavutada, andis ühe õpetuse konverentsil esinenud Soome aianduse keskorganisatsiooni tegevjuht Timo Tauluvuori.

„Meil toetavad kõik Soome poliitilised parteid nii põllumajandust kui aiandust, vastasel juhul oleks Soomes 20 000 töökohta kadunud. Kui on riiklik toetus, siis edeneb ka aiandus,” teatas Timo Taulavuori.

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare