Viimaste aastate sündmused, eelkõige Venemaa kui kõige olulisema ekspordituru kadumine ning sigade Aafrika katk, on aga jätnud olulise jälje Eesti toidutootmise võimekusele, millest ülesaamine kestab veel aastaid.

Kuna kõik maksud väljenduvad toodete lõpphinnas, siis suureneksid oluliselt tarbijate väljaminekud toidule, millest enim kannatavad väiksema sissetulekuga pered.

Kuna turul on ja jäävad olema importtooted, mis suudavad pakkuda taskukohasemat valikut, siis seab kodumaisete toodete hinnatõus ohtu kohaliku toidutootmise tuleviku.

Toidumaksud muudavad kalliks ka esmatoiduained


Euroopa Liidus ei ole liikmesriikidel õigus ühtsel siseturul kehtestada selliseid makse, kus sarnaseid tooteid koheldakse erinevalt - kõiki sarnaseid tooteid tuleb kohelda sarnaselt.

Kui riik soovibeelarve tulude paisutamiseks kehtestada maksu suhkruga magustatud jookidele, siis ei ole võimalik seal sees eristada kunstlikult ühtesid jooke teistest – vastasel juhul kvalifitseeruksid need tooted, mis on näiteks suhkrusisalduselt sarnased, aga mida ei maksustata, ebaseaduslikku riigiabi saanuiks.

Soome ja Taani loobumine senistest maksumudelitest on lisaks positiivsete tagajärgede puudumisele ajendatud just sellest loogikast.

Kui aga riik soovib põhimõtteliselt maksustada kogu toorainet ehk suhkrut, siis see muudaks kallimaks suure hulga toiduainetest ja oluliselt kehvemaks Eesti kalli omatoodangu konkurentsipositsiooni võrreldes imporditud toodetega.

Iseäranis nõrgendaks see meie toidu- ja joogitööstuse ekspordisuutlikkust. Vaid ühe miljoni tarbijaga turul on aga ekspordivõime Eesti toidutööstuse alles jäämise seeldus.

Teiste Euroopa Liidu riikide kogemus on näidanud, et toidumaksude kehtestamine ei aita muuta paremaks inimeste tervisenäitajaid ega muuda tervisekäitumist. Tarbijad leiavad kiiresti sobivad alternatiivid ja suureneb ka piiriülene kaubandus. Meil on juba alkoholi põhjal väga ilmekas näide olemas.

Toidutööstused on juba aastaid omal initsiatiivil vähendanud toodetes nii suhkru, soola kui rasva osakaalu. Mitmetes riikides on toiduainete käibemaks oluliselt madalam kui Eestis (20%). Näiteks Soomes 14, Hollandis 6, Austrias 10, Saksamaal 7 ja Iirimaal koguni null protsenti.

Kaotame konkurentsis Läti toidutööstusele


Kodumaine joogitööstus on märkimisväärselt kaotamas konkurentsivõimet Läti tööstusele. Kui aasta lõpuks Lätist ostetud alkohol oleks ostetud Eestist, laekunuks riigile käesoleval aastal selle võrra 15-20 miljonit eurot rohkem maksutulu. Lätist ostetud alkohol aga tarbitakse Eestis ja võimalikud kahjud koormavad siinset sotsiaalsüsteemi. Lätis alkoholi järel käies ostetakse sealt aina enam nii toidukaupu kui tangitakse kütust.

Lõuna-Eestis suletakse ohtralt maapiirkondade poode, mis tekitab olulise regionaalpoliitilise probleemi ja süvendab ääremaastumist. Tavapoodides tõstetakse Lõuna-Eestis toidu-ja esmatarbekaupade hindu, et katta alkoholimüügi olulistest langustest kaduvaid tulusid.
Väiksemad kodumaised kange alkoholi tootjad lõpetavad kas tegevuse või Eestis tootmise, mille tagajärjel kaob 50 kuni paarsada töökohta.

Kaasnevad laialdasemad majanduslikud mõjud teistele sektoritele nagu turism, jaekaubandus, hotelli-ja restoraniärid, mis kõik kaotavad konkurentsivõimes ning ettevõtlustuludes.

Juba praegu on Eestis üle Euroopa Liidu keskmise kõrgemad pakendite taaskasutusmäärad. Ka lisandunud pakendiauditi kohustus muudab meie ettevõtted vähem konkurentsivõimeliseks nii sise- kui välisturgudel. Täiendava pakendimaksu lisamine, mida rahandusministeeriumis on kavandatud, muudab väljundite leidmise eriti eksporditurgudel veelgi keerulisemaks.

Keskkonnaga seotud maksukoormus on kõrge

keskkonnaga seotud maksud ületavad samuti Euroopa Liidu keskmist. Juba praeguste ja planeeritavate nõuete täitmine eeldab tööstustelt väga suuri investeeringuid. Näiteks reovee ohtlike ainete kõrgete piirmäärade täitmiseks tuleb toidutööstustel välja ehitada eelpuhastid.

Siin väljatoodud argumente tuleks arvestada ning otsuste vastuvõtmise eel teha põhjalikud mõjuanalüüsid. Lühiajaliste eelarve-eesmärkide täitmiseks ei tohiks minna poliitilise populismi teed. Sellel võivad olla tulevikus tõsised tagajärjed mitte ainult toidutööstustele, vaid Eesti majandusele laiemalt ning otseselt meie tarbijatele.

Kodumaine toidutootmine on suur väärtus, mida hoida ja mis mõjutab lisaks meie toidulaule ka kümneid tuhandeid töökohti.