Koer võib kärntõve külge saada ka rebase jälgi nuhkides

 (2)
rebane
RebaneFoto: Ingmar Muusikus

Rebaste ja kährikute seas vohav kärntõbi ohustab ka hunte ja ilveseid ning loomaarstid diagnoosivad järjest rohkem seda tõbe ka koertel.

Haigus on raskesti diagnoositav, selle ravi kallis, vaktsineerida selle vastu ei saa ning immuunsust tõve läbipõdemine ei anna.

"Kui vanasti see oli väga üllatav diagnoos, võib-olla paar korda aastas, siis nüüd võib-olla kord nädalas saab see diagnoos pandud," ütles loomaarst Tiina Toomet ERR-ile.

Pahategija on naha sisse käike uuristav süüdiklest. Toomet rõhutas, et haiguse saamiseks ei pea rebane ja koer omavahel otseselt kokku puutuma - piisab sellest, kui rebase jäetud jälgi nuhkida.

Kärntõbiste rebaste ja kährikute eest hoiatasid kevadel ka loodusteadlased. Marutaudi likvideerimine on ulukite arvu mitmekordistanud ning see omakorda toob kaasa ka teiste tõbede leviku.

"Kui inimene on teinud ühe liigutuse ja öelnud nii-öelda "A" - kaotanud ära marutaudi -, siis peab ütlema ka "B" ja vajadusel ka "C" ehk ise hakkama reguleerima, et tekiks uuesti tasakaal," nentis Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal.

"Inimesele see põhjustab ebasügelust ja kuna see lest inimese kehas väga kaua vastu ei pea, siis inimene ka terveneb mõne nädala jooksul," rääkis veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu osakonna juhataja Maarja Kristian. "Ja sellest tulenevalt ei ole see haigus inimesele ohtlik, kärntõbi ei ole ka ohtlike haiguste nimekirjas ja selle ennetamine, tõrje, likvideerimine ei ole riigieelarvelistest vahenditest rahastatav."

Lemmiklooma ravi on aga pikk, piinav ja kulukas. Rebastele, kährikutele ja ilvestele lõpeb kärntõbi reeglina surmaga.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare