Koerad õpivad lambakarjuse ametit
Karjaajamisel ei oma koera tõug või tõutus tähtsust, peamine on õiged instinktid. Kuigi, kogemus näitab, et lammaste karjatamisel on osutunud ületamatuiks borderkollid, veiste suunamisel aga austraalia karjakoerad. Borderkolli on koer, kes võib karjatada ka hanesid, kui vaja peaks minema. Tuleb vaid koer, või õieti tema peremees õigesti välja õpetada.
Kus see koertekool asub?
Pärnumaal Halinga vallas Valistre külas asuvas Jaani talus peetakse lambaid ja kahte borderkollit. Ühel hetkel leidis pererahvas, et oleks ju kasulik, kui koerad lambaid karjatada oskaks. Asuti endale õpetajat otsima. Ja leitigi mees, kes asja tunneb - Kimmo Klossner.
Kimmo elab Soomes, tal on naine Marika ja neli borderkollit. Ühega koertest, Sweduga, käib mees ka karjaajamise võistlustel - Soomes, Rootsis, Inglismaal ja mujal. Koeral on lausa omanimeline kool - Swedu karjatamiskool (soome k Swedun Paimennuskoulu). Põhikohaga õpetajateks on selles koolis küll Kimmo ja Marika, kuid ka Swedu astub pedagoogiametisse kui vaja. Ta istub koolitundide ajal alati aediku kõrval ja ootab Kimmo kutset, et mõnele algajale lambakarjusele julgustuseks olla ja kari liikuma panna.
„Igale koerale ja tema omanikule läheneb koolitaja individuaalselt, sest kõigi oskused, tase ja instinktid on erinevad," räägib Jaani talu perenaine Julika Roos. „Esimese kahepäevase õppetsükli korraldasime oma talus mai algul. Soovijaid oli palju, kuulutama ei pidanudki - saime 12-koeralise grupi sõprade-tuttavate hulgast täis." Rohkem koera ja koerajuhte korraga koolitusele võtta ei saa, sest töö on intensiivne, väsivad nii inimesed kui penid. Ja ka lammastel, keda koolituse käigus aedikus vastavalt seatud ülesandele ühest kohast teise aetakse, on omad õigused - tööaja suhtes vähemalt.
Koerte koolitamise idee andsid Julika ja Joel Roosile kodus olevad lambad ja koerad, kuid käivitavaks jõuks oli ka karjaomanike suur ootus karjakoerte eriliste võimete osas. Kui mujal maailmas karjakoerad töötavad, siis miks nad seda Eestis teha ei võiks?
Kumb on õpilane - koer või omanik?
„Koolitustel õpetavad Kimmo ja Marika koeraomanikele, kuidas oma lemmikud meeldivalt ja kasulikult (erialasele - toim) tööle rakendada," sõnab Julika. „Neil on võimalus asjatundjate pilgu ja käe all omandada koos koeraga esmased teadmised sellest, kuidas karjakoera igapäevaselt treenida. Kõik osalejad saavad koolituspäevade jooksul mitmeid kordi kaasa teha erinevaid harjutusi, kuulata treenerite nõuandeid ja soovitusi."
Koolitaja kasutab koerte õpetamisel erinevaid abivahendeid. Näiteks pikka plastist keppi, mis läbi õhu vihistades tekitab koera kõrvadele ebameeldiva heli, selle kuulmisel jätab ta keelatud tegevuse - milleks võib olla kasvõi lammaste ründamine - kohe pooleli. Vahel kulub koolituse algul marjaks ära pikk rihm, mis koera liikumisvabadust piirab.
„Karjaomanikud on ka valvekoerte koolitamise vastu huvi tundnud. Loodame peagi ka sellist koolitust pakkuda," tutvustab proua Roos Jaani talu arenguplaane.
Järgmine koolitus tulevastele lambakarjustele toimub juba pärast jaanipäeva, 28.-29. juunil. Ikka sealsamas Jaani talus, Pärnumaal. Vaatama-kuulama võivad lisaks karja- ja koeraomanikele minna ka kõik teised huvilised.
