Koeraga metsa – kas alati ohutu?
Siiri Hundimägi peab koertega metsas käies pidevalt ümbrust silmas, et suudaks esimesena kedagi kõrvalist (kas siis mõnda teist koera, metslooma või inimest) märgata ning koerad enda juurde kutsuda.
Puugid ja maod
Looduses oma lemmikuga jalutades võib Siiri sõnul teie koera varitseda nii mõnigi oht. Seega tuleks tema arvates kasuks uurida oma veterinaarikäest, kuidas ohuolukordades õigesti toimida.
“Koerale, nagu inimeselegi, on puugid ohtlikud, ka koerad põevad haigusi, mida puugid edasi kannavad. Kui elate puugirohkes piirkonnas, tuleb kindlasti kasutada puugitõrjevahendeid, mida saab osta vetkliinikutest. Kui aga leiate oma lemmikult puugi, jälgige teda kindlasti, et saaksite nakkuse korral võimalikult kiiresti arsti poole pöörduda ja tagada õigeaegse ravi,” räägib Hundimägi.
Mürkmadudest elab meie looduses vaid rästik. Üldjuhul püüab rästik suuremate loomade eest varjuda, kuid koer liigub kiiresti ning seetõttu võib ta ootamatult maole liiga lähedale sattuda. Tagajärjeks võib olla rästikuhammustus.
“Reeglina saavad koerad hammustada pea või kaela piirkonda või siis käppa. Igal juhul tuleb rästikuhammustuse kahtluse korral võimalikult kiiresti pöörduda veterinaari poole. Rästikumürk mõjutab peamiselt vereringeorganeid ja vere hüübimist. Ise ei tohiks hakata koera ravima, sest sel juhul on hiljem kliinikus saadava ravi tõhusus väiksem,” hoiatab Hundimägi.
Kui koer on omanikuga kontaktne ning kuulekas, soovitab Siiri lubada tal lahtiselt joosta. Ka peab tema sõnul olema koeral väike “hirm”, et peremees võib ära kaduda, siis ei unusta koer kunagi peremeest jälgida. Siiri soovitab jälgimise harjutamiseks lihtsat mängu – peitke end jalutuskäigul vargsi puu või põõsa taha ja laske koeral end üles otsida.
“Kui koer teid leiab, tuleb teda kiita ja näidata koerale, kui õnnelik te olete, et ta teid üles leidis. Pärast kolmandat- neljandat korda on juba päris raske end nii ära peita, et koer seda ei märkaks. Samas, kui lubada koer lahtiselt jalutama, peate olema kindel, et kutsudes tuleb ta kindlasti teie juurde,” räägib Hundimägi.
Siin aitab tema sõnul selline väike trikk, et jalutades kutsuda koer tihti enda juurde ning iga kord saab ta midagi preemiaks, misjärel lubada ta jälle jalutama. “Nii võiks teha mitu korda järjest, ning ühel hetkel võtate ta taas kinni. Nii ei tea koer kunagi, millal teda rihma otsa tagasi pannakse ja tuleb alati teie juurde.”
Ka pole Siiri hinnangul halb mõte siduda koerale kaela näiteks punane rätik. “Juhul kui seal läheduses juhtub jalutama mõni jahimees, siis ei pea see inimene teie koera jahiloomaks. Kui aga teie koer juhtub metsas kokku mõne metsloomaga ning ikkagi hakkab teda taga ajama, siis kõige mõistlikum on teil paigale jääda ning oodata, kuni koer tagasi tuleb. Kui lähete ise teda otsima, on koera eksimise võimalus palju suurem. Koer suudab tagasi tulla samasse kohta, kus ta teid maha jättis,” teab suurte kogemustega Hundimägi.
Kohtumine metsloomaga
Mis juhtub, kui koer saab metsas kokku mõne metsloomaga? “On tõenäoline, et teie koer ei suuda kinni püüda jänest ega metskitse,” ütleb Siiri. “Kuid koera kohtumine põdraga ei pruugi hästi lõppeda. Üldiselt üritavad metsloomad teiega kohtumist vältida, kuid kevaditi järglasi kaitstes võivad nad olla ettearvamatud. Kindlasti ei tasuks oma koera lihtsalt jalutama jätta ning lasta tal omapäi ringi uidata. Suhelge koeraga, pakkuge talle mängu ja tegevust, siis on tal väiksem võimalus sattuda ohtlikesse olukordadesse.”
Siiri Hundimägi on Eesti Berhardiini Tõuühingu juhatuse esimees.
