Kohaliku puu- ja köögivilja poeletile jõudmiseks vajab aiandussektor tõhusat investeerimistuge
Praegu jätkuvad aianduse arengukava töökohtumised, et kaardistada vajalikud tegevused, mis aitaksid Eesti aiandustootjatel tagada siinsete elanike isevarustatuse aiandussaadustega.
Värskete puuviljade ja marjadega isevarustatuse tase on Eestis väga madal, jäädes alla 10% siseturu tarbimisest. Köögiviljaga isevarustatuse tase on küll palju kõrgem, kuid mitme köögiviljakultuuri kasvupinnad on oluliselt langenud ning viimaste andmete kohaselt toodame vaid alla 60% Eesti köögivilja tarbimise mahust.
„Paljud aianduse arengukava eesmärgid saab täita vaid juhul, kui senised lubadused peavad ning seni suurema tähelepanuta jäänud aiandus ka uue maaelu arengukava eelarvest osa saab. Seda on aianduse jätkusuutlikkuse tagamiseks läbi investeeringute hädasti vaja,“ lisas Külasepp.
„Uue maaelu arengukava 2014-2020 meetmete väljatöötamine on üldjoontes lõppenud, kuid segadused nende riigipoolse kaasrahastamise määra üle tekitavad ebakindlust, kas arengukava suudab piisavalt panustada Eesti aiandussektori toetamisse. Vajame uuelt valitsuselt kiireid otsuseid, mis tagaksid maaelu arengukava rahastamise põllumajandusministeeriumi poolt kavandatud mahus ning lubaksid lähiajal avada meetmed aiandussektori arendamiseks ning Eesti isevarustatuse parandamiseks puu- ja köögiviljadega,“ sõnas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Aiandussektori üheks arengupiduriks on kujunenud ka vähene ühistegevus ning Euroopa Liidus üldiselt laialt levinud tootjaorganisatsioonide puudumine Eestis.
Homme, 20. märtsil Räpina Aianduskoolis toimuval põllumajandus-kaubanduskoja aiandusfoorumil räägitakse veel maheköögiviljatootmisest, arengutest meie marjakasvatuses ja uuringutest tootmisaedades, kartuli sordivalikust ja saakidest, marjakultuuride ja seente kasvatamisest ja turustamisest.
