Põllumajanduses tekkivad põhilised kasvuhoonegaasid on dilämmastikoksiid ja metaan. Esimene eraldub eelkõige taimekasvatusest lämmastikväetiste ja sõnniku väetisena kasutamise tõttu. Metaan tekib suuresti mäletsejate (veised, lambad) seedeprotsessidest ning sõnnikukäitlusest.

Eurostati andmetel (2012), toodavad kõige rohkem metaani Iirimaa lehmad-lambad (30,7%), järgnevad Leedu (23,4%) ja Läti mäletsejad (22%).

"Tuginedes kasvuhoonegaaside inventuuriaruandele, võib põllumajandusest jääda mulje kui vaid kasvuhoonegaase emiteerivast sektorist. Tegelikult on põllumajandusel oluline roll ka süsihappegaasi sidumisel. Seda eelkõige pinnase süsinikuvaru suurendamise ning püsirohumaade ja muude rohealade rajamise ja säilitamise kaudu.

Samuti võib põllumajandus taastuv­energia toorme tootmise kaudu vähendada vajadust fossiilsete kütuste tarbimisele, piirates sellega kasvuhoonegaaside heidet energiasektoris," rääkis mõned aastad tagasi aasta põllumehe konverentsil toonase põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist Martti Mandel.

Alates 1990. aastast on EL kasvuhoonegaaside heidet vähendanud 40% võrra.

Allikad: Maaleht, politico.eu