Samuti käib epidemioloogiline uuring, mille käigus üritatakse selgitada, kuidas haigusetekitaja farmi pääses. Farmi on varem kontrollitud ning bioohutusnõuded olid farmis täidetud.

10km raadiusse ulatuvas järelvalvetsoonis kontrollitakse kõiki seapidamisettevõtteid, loomadelt võetakse vereproovid, et olla kindlad, et haigus pole farmidesse jõudnud. Registriandmetel on piirkonnas veel neli seapidamisettevõtet.

Loomatervishoiu büroo juhataja Ainike Nõmmiste selgitusel käiakse kõik need läbi, tehakse kindlaks, kas sigu peetakse, võetakse proove ja selgitakse omanikele olukorda.

Uus katkujuhtume asub kolmandas tsoonis ning VTA ei pea praegu põhjendatuks tsoonipiiride muutmiseks. „Lõplik otsus on Euroopa Komisjoni teha, meie ei näe põhjust, miks kolmas tsoon peaks laienama,“ märkis Kalda.

Tema sõnul näitab juhtum, et ka väikeste farmide omanikel on väga suur vastutus toimuva suhtes ning bioohutusnõuete järgimises ei saa teha mingeid järeleandmisi.

„Täna hommikul on püstitatud kahtlus veel ühe Jõgevamaa farmi osas, kust proovid laborisse on saadetud. Vastused tulevad täna õhtul, selgus saabub lähipäevil,“ sõnas Kalda. Kõnealuses farmis on seitse siga.

Katkupuhangute tõttu on tungivalt soovitatud lõpetada sigade pidamine kodus enda tarbeks ning hinnanguliselt on tänaseks selline üksikute nö jõulusigade pidamine vähenenud ligi kolm korda.

Täna avalikuks saanud katkujuhtumi puhul on tegemist alates 2015. aasta septembrist esimese juhtumiga, kus sigade Aafrika katk diagnoositakse kodusigadel.