Metsa majandamise hea tava koostamist koordineeris Eesti Metsaselts.

Kokkuleppe tekst

Tegu on tegelikult üsna lühikese tekstiga. Selle sissejuhatuseks on öeldud:

“Eesti metsad pakuvad ühiskonnale mitmekülgseid hüvesid, puitu, puhke- ja elukeskkonda ning aitavad säilitada elurikkust, kultuuripärandit ja
maaelu.

Meie metsadest on kaitse all ligi 30% ja omakorda kolmandik nendest on inimtegevusest puutumata. Metsandus annab tööd enam kui 30 000 inimesele ja on oluline väliskaubanduse tasakaalustaja.”

Edasi on deklareeritud: “Metsade majandajatena kinnitame, et:

- tunnetame oma vastutust Eesti metsade majandajatena ja arvestame ühiskonna huvidega;

- teadvustame oma vastutust looduskeskkonna heas seisundis hoidmise eest;

- arvestame vajadusega anda tulevastele põlvedele edasi elujõulised metsad ja elamisväärne keskkond.

Võtame oma tegevuse aluseks Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevad õigused ja kohustused ning teeme kõik meist oleneva, et järgida alljärgnevaid häid tavasid ja käitumisnorme.

- Arvestame, et mets on elupaigaks paljudele taimedele, lindudele ja loomadele.

- Majandamise otsuseid teevad asjatundjad, vajadusel kasutame nõuandjaid ja teavitame riigiasutusi ning naabreid planeeritud tegemistest.

- Arvestame ühiskonna vajadustega kasutada metsa puidu saamiseks, puhkamiseks ja virgestuseks.

- Metsatöödel arvestame ilmastikutingimustega ja püüame vältida pinnase kahjustamist.

- Pärast raietööd korrastame metsateed.

- Uuendame raielangid ja aitame kaasa uue väärtusliku metsapõlve tekkimisele.

- Õigel ajal tehtavate raietega kujundame väärtusliku tulevikumetsa.”

Vastutuse võtab hoolija...

Metsaseltsi president Hardi Tullus ütles visioonikonverentsil, et tavade tekst ei ole detailne juhis, vaid pigem nagu raamleping või deklaratsioon, mida iga allkirjastaja saab läbi mõelda ja edasi arendada.

Mitu allkirjastajat märkisid, et Eestis on tõesti palju neid, kes nii ehk teisiti metsas head tava järgivad, ent nii majandajate kui puidutöötlejate hulgas on selle põhimõtete rikkujaid. “Kahjuks on ükskõiksust. Korralike majandajate kõrval on ka neid, kes näiteks teevad metsa sügavad rööpad ja jätavad metsa hooldamata,” ütles metsa- ja puidutööstuse liidu juhatuse liige Martin Arula.

Arula lisas, et vastutuse võtab see, kes hoolib. Hoolimatu võib samas tervele metsasektorile kahju teha – ühe vastutustundetu tegutsemine kahjustab ka teiste mainet, viitasid teised sõnavõtjad.

“Et pealiskaudseid hinnanguid, mis mõne üksiku vastutustundetu ja inetu metsaga ümberkäimise kannavad üle kogu erametsasektorile, jääks järjest vähemaks,” soovis konverentsil keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Minister väljendas veendumust, et enamik Eesti erametsaomanikest on heaperemehelikud, loodusest ja metsade kestmisest kõige enam huvitatud inimesed, keda tuleb hoida, mitte hurjutada.


SEISUKOHAD

Eeestimaa Looduse Fond:
kokkuleppe eesmärk jääb arusaamatuks

Toetame igati metsanduse kui majandusharu püüdlusi jätkusuutliku arengu suunas.

Siiski peame kahetsusega möönma, et meieni jõudnud metsade majandamise hea tava tekst tundub ülimalt lakooniline ja mittemidagiütlev ning praegusel kujul jääb kogu dokumendi eesmärk arusaamatuks.

Heade tavade sissejuhatavas tekstis on öeldud, et meie metsadest on kaitse all ligi 30%. Kahjuks ei ole ELFil õnnestunud leida allikat, mis sellist väidet toetaks. Tundub, et teksti koostaja on püüdnud arvata kaitse all olevate metsade alla ka n-ö majanduspiiranguga metsad, mis ei ole aga korrektne.

Majanduspiiranguga metsades võivad olla küll kohati mõned raietüübid keelatud, kuid sellistes metsades ei ole olulised metsade elupaigatüübid ja liigid praeguse regulatsiooni järgi kaitstud. Keskkonnateabe Keskuse välja antud koondtrükise “Eesti keskkonnanäitajad 2012” andmetel on Eestis range kaitse all 9,8% metsadest, mis sisuliselt kajastab kaitse all olevate metsade osakaalu.

Järgmisena on leppe tekstis toodud, et omakorda kolmandik kaitse all olevatest metsadest on inimtegevusest puutumata. Ka siin peame möönma, et tegu on äärmiselt eksitava veaga – inimtegevusest puutumata metsi on Eestis kindlasti alla 1% kõigist Eesti metsadest.

Kolmandana soovime tähelepanu juhtida leppe lausele “Arvestame, et mets on elupaigaks paljudele taimedele, lindudele ja loomadele”. Jääb arusaamatuks, miks ei soovita metsade majandamisel arvestada sellega, et mets on elupaigaks ja kasvukohaks ka seentele ja samblikele, mis esindavad metsaökosüsteemis väga tähtsat osa.

Samuti pole aru saada, mida selline elupaigaga arvestamine sisuliselt tähendab – mida metsade majandajad selleks on valmis tegema.

Allikas: Eestimaa Looduse Fondi avalik kiri Eesti Metsaseltsi presidendile
ja keskkonnaministrile

Eesti Metsaselts: see lepe on sõnum ühiskonnale

Metsa majandamise heade tavade tekst ei kujuta endast detailset dokumenti ega juhist, kuidas metsas täpselt toimetama peab.

Tegu on pigem raamlepinguga või deklaratsiooniga, mida iga allkirjastaja saab läbi mõelda ja edasi arendada.

Teksti koostades oli eesmärgiks lühidalt kirja panna olulisemad põhimõtted, mida metsade majandamisel tuleb arvestada, sealhulgas nii seda, mis juba ammu üldtunnustatud, kui ka päevakorral olevaid teemasid (nt metsateede korrashoid, naabriga või kohaliku kogukonnaga arvestamine jms).

Meil on olemas metsaseadus ja metsa majandamise eeskiri, kus hulganisti arvulisi piiranguid, et reguleerida metsade majandamist. Head tavad peavad võimaldama ühiskonnas kokku leppida üldistes põhimõtetes ja väärtushinnangutes, mida metsas toimetades arvestatakse nii metsi kaitstes kui ka majandades. Võib öelda, et metsanduse head tavad ei ole mitte ainult metsasektori jaoks, vaid see on sõnum kogu ühiskonnale.

Eesti Metsaseltsi korraldatav heade tavade leppe allkirjastamine on ka (tavade mõttes) omamoodi praegust metsanduse olukorda korrastav, et siis koos edasi minna.

Allikas: Eesti Metsaseltsi presidendi Hardi Tulluse vastus
Eestimaa Looduse Fondi kirjale