“Kuna esimese talle sünnist oli juba nii palju möödas ja see tall, kes tulekul, minu kogemuse järgi kindlasti juba surnud, siis ma appi tõttamisega eriti ei kiirustanud,” selgitab ta.

Kui Vannas mõne aja pärast naabrinaise juurde asja uurima läks, selgus, et tall on väljuma hakanud, kõht ülespidi ja selg ees. Tema väljasaamiseks pidid lammaste perenaine Silvi Pisa ja ämmaemandana appi tõtanud Kaire Vannas päris palju vaeva nägema. Lõpuks said nad lõdva kehakese ema seest kätte. Kuid oh imet – loomake hakkas liigutama ja hingama! Talleke toibus täitsa kenasti ning naised sättisid end Kaire juurde sõitma, et utele süstimiseks antibiootikumi tuua.

“Lauta tagasi jõudes nägime, et lammas on jälle nurgas külili ja pressib. Ja sünnitaski veel kolmanda, täiesti elusa talle!” tundub Vannasele kogu lugu siiani uskumatu.

Esimesena sündinud talle võttis ema kenasti omaks, kaht viimast aga ei tunnistanud. Teisena sündinud talleke oli siiski nii nõrk, et ei suutnud end piisavalt kiiresti jalule ajada, jäi ilmselt ternespiimast ilma ning suri järgmisel päeval. Kolmas ilmaletulnu elas aga nädalakese inimeste hoole all ja sõi lutipudelist piimaasendajat.

Möödunud neljapäeval viidi talleke lauta tagasi. “Leidsin talle asendusema. Lambapiim on tallele ikka parem kui lutipudeli kraam,” räägib Silvi.

Imelise poegimisega hakkama saanud utt tunneb end hästi. Teise sünnituspäeva lõpuks ja järgmisel päeval näis natuke haigena, aga praegu pole tal perenaise sõnul viga enam midagi.

“Nüüd tuleb paberitööga ka hakkama saada. Ei teagi, kuidas ma tallede sünnikuupäevad märkima pean. Kui panen 20. ja 21. märts, ütleb PRIA arvutiprogramm kohe, et viga on sees,” naerab Silvi Pisa. Tähte närida ta aga ei kavatse, ju märgib ikka ühe kuupäeva.

Lambaid on Silvi Pisa kasvatanud kogu elu. Juba lapsepõlvekodus olid lehmad, lambad ja hobused.

Praegu on Pisade talu põhikarjas 60 utte. Surnultsünde on aastate jooksul ennegi ette tulnud, aga niisugune õnneliku lõpuga sünnitus on nende laudas esmakordne.