Farm Plant Eesti arendusjuht Reet Härm selgitab, et firma ühel omanikul DLG-l on Taanis jaemüügikett ning nii võiks olla ka Eestis. “Taani ostukeskustest saavad farmerid kõik, mida vajavad, ämbritest mobiili ja Internetini välja,” räägib Härm.

Tänavu saab ka silokilet

Omanikevahetus muudab ostjate jaoks vähe. Neid jäävad ka edaspidi teenindama farmitarvete kauplused Jüris, Tartus, Mäekülas, Viljandis, Võrus ja Rakveres.

“Alustasime oma Elva tehases mineraalsöötade FarmMin tootmisega, need tulevad meie keskustes müüki,” lisab Farm Plant Eesti müügidirektor Marge Pähkel, kelle hinnangul oli nädal aega mööda Eestit reisinud teabetuuril, mis päädis Mäekülas, rõõmustavalt palju osavõtjaid.

Lisaks sellele, et farmer saab endale vajaminevad kaubad – lüpsitarbed, mineraalsöödad, lakukivid, niiskusemõõtjad, silokiled jms – kodule lähemalt kätte, plaanitakse kujundada poodidest keskused, kus oleks võimalik ka lepinguid sõlmida, vilja hindu fikseerida, projektlahendusi ning nõu saada.

Kui Kesko eelmise sajandi lõpul Eestisse tuli, alustati suurelt: müüdi põllumasinaid ja pakuti hooldust, osteti vilja ja vahetati seda väetise ning tehnika vastu, tegeldi toidukaupade müügiga.

Lüpsjad tahavad kitleid

Kesko tehnikaosa Konekesko tegeleb alates käesolevast aastast Baltikumis ainult tehnikamüügi ja -teenindusega.

“Otsus spetsialiseeruda Baltimaades ainult tehnikale tuli emafirmalt,” ütleb Konekesko põllumajandus- ja metsamasinate osakonna juhataja Tiit Kihulane. “Viljamüügi osas saime Farm Planti näol endale asjatundlikud partnerid.”

2009. aasta algul suleti Konekesko kauplused Lätis ja Leedus. Eestis seda ei tehtud.

“Eelmisel aastal mõtlesime, kuidas jaeketiga edasi minna,” meenutab Farm Plant Kaubanduse tegevjuht Raul Soodla. Üks plaan oli moodustada iseseisev ettevõte, kuid vaadati ringi ka partnerite otsingul. Läbirääkimised Farm Plantiga algasid novembris.

“Konekeskol olid Eestis korralikud kauplused, Lätis ja Leedus ainult väikesed meiereipoed,” põhjendab Soodla jaekaubandusega jätkamist. Tema meelest on Eesti põllumehed, võrreldes lõunanaabritega, uuendusmeelsemad ja edasipürgivamad. “Kauplustel olid sissetöötatud suhted hankijate ja klientidega. Olid inimesed, kes soovisid sellega edasi tegelda. Ja mis siin salata – ka hind oli vastuvõetav.”

Kauplusteketi juhi sõnul jääb keskuste kaubavalik enam-vähem samaks. Rõivaid-jalatseid müüki ei tule. “Mujal töötavad farmis mehed ja saaksime müüki tuua meeste kombinesoone. Eestis on teatavasti enamik farmitöölisi naised, kellele selliste rõivaste lõige ei sobi,” muigab Soodla.