Konnakaitsjad tahavad metsa maha võtta ja liivaluited taastada

Kõrede ehk juttselg-kärnkonnade kaitsmisega tegelevad looduskaitsjad tahavad Saaremaal Harilaiul maha võtta nõukogude ajast pärineva kidura männiistanduse ja taastada üheaegselt nii Eesti ühed võimsamad liivaluited kui ka omaaegsed kõrede elupaigad.

Nõukogude ajal kuulsatele Harilaiu luidetele istutatud kidurad männid on suuresti süüdi selles, et avatud ja vesiste nõgudega luitemaastikku armastavad kõred on tänaseks Harilaiul sisuliselt välja surnud. "Ainult üks vana isane kõre istus seal mändide vahel lombis ja laulis," rääkis Tartu ülikooli loomaökoloog Riinu Rannap Saarte Häälele.

Rannapi sõnul pole nõukogude ajal Harilaiule istutatud kiduratel mändidel mingit arvestatavat looduskaitselist ega metsanduslikku väärtust. Seevastu istanduse mahavõtmine aitab taastada Harilaiu omaaegset uhkust, Eesti üht suurimat luiteala, mille pärast poolsaar 1920-ndatel ka kaitse alla võeti.

"See oleks üks Saaremaa pärl," lausus Rannap, kelle sõnul muudaks luiteala taastamine Harilaiu 3–4 aastaga kõrede jaoks paradiisiks. Paiga puhastamist mändidest ja pilliroost näeb ette ka keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud tegevuskava kõre kaitseks Eestis 2010–2015.

20. sajandi esimesel poolel oli juttselg-kärnkonn väga iseloomulik liik Lääne-Eestis, Pärnumaal ja saartel. Viimase 50 aasta jooksul on kõre arvukus pidevalt langenud, paljudest levila osadest on see liik kadunud. Kui möödunud sajandi esimestel kümnenditel võis ainuüksi Saaremaal elutseda lausa miljoneid kõresid, siis nüüd on neid terve Eesti peale kokku jäänud tuhatkond.