Konsulent metsaomanikule: ärge sõlmige kahtlast lepet
Pärnumaa metsakonsulent Jüri Peetrimäe, millega metsaomanikud teie poole praegu kõige sagedamini pöörduvad?
Kõige rohkem küsitakse ikka puidumüüginõu. Metsaomanike aktiivsus oma metsas tegutseda on tõusnud ja raiemahud kindlalt suurenenud.
Kaks aastat tagasi oli ju täielik vaikus.
Palju küsitakse ka metsatoetuste kohta, aga siin on selge vahe: arvutiinimesed on toetuste olemasolust üldiselt teadlikud ja nad ka kasutavad toetusi.
Paljude vanemate inimeste jaoks, kes arvutit ei tunne, on toetused tihti uudiseks, kuigi Era-
metsakeskus levitas tänavu teavet veel ka ekstra kirjaga.
Toetuste küsimist takistab paljudel puhkudel see, et investeeringud tuleb ikkagi kõigepealt oma rahast teha. Inimestel lihtsalt ei ole raha selle alla panna.
Kui suur on istutamishuvi?
Metsauuenduse asjus küsitakse nõu tagasihoidlikumalt. Tundub, et töid, mis metsas raha nõuavad ja omanikule kulutusi tekitavad, tehaksegi vähem.
Aga peale muu olen nüüd, kui puidukaubandus jälle aktiivsem, kokku puutunud mitme juhtumiga, kus metsaomanik on petta saanud. Ma ei mõtle otseseid puiduvargusi või ebaseaduslikku raiet, vaid näiteks seda, et lepingusse lisatakse mõni kaval punkt, mida metsaomanik ei oska esialgu kahtlustadagi.
Kas metsakonsulendilt saab nõu, kui omanik lepingus kindel ei ole?
Igal juhul otsitagu lähim konsulent üles. Tasub küsida nõu ja ka ise ikka vaadata, kellega ostu-müügileping sõlmitakse. Tasub uurida ostja tausta. Sulidel oli ju ka vahepeal vaikus, aga nüüd seoses olukorra paranemisega puiduturul on nad samuti aktiivsemaks muutunud, isegi nn ühe-diili-firmasid on nähtud.
Kuidas metsainimesena suhtute Eesti metsanduse uue arengukava ja raie vastu suunatud allkirjade kogumise kampaaniasse, mis märtsi alguses pihta hakkas?
Värvikas oskuslik kampaania, mis võib kahjuks Eesti metsandusele karuteene osutada. Mul seostub see 1990. aastatega, kui rohelised võimendasid rahvusvaheliselt, nagu käiks Eestis suures osas illegaalne raie. See tõi kaasa meie erametsanduse halva maine.
Metsanduse arengukava ei koostanud võhikud, vaid ikkagi haritud metsamehed.
Hiiumaa metsanduse tugiisik Aira Toss, mis saare erametsades praegu toimub?
Metsade majandamises on elavnemise märke küll. Täitsa meeldiv, et metsaomanikud on sellele rohkem mõtlema hakanud. Tellitakse majandamiskavasid, esitatakse metsateatisi ja mõeldakse raiumisele, küsitakse toetusi. Minu arvates on ka infokiri, mille Erametsakeskus aasta alguses metsaomanikele postiga koju saatis, mõjunud.
Hiiumaa Metsaseltsiga tahame suvel jälle ühise kasvava metsa raieõiguse oksjoni kokku panna. Esimesed oksjonid korraldasime lõppeval hooajal. Seda loeme oma õppeajaks.
Saime ka LEADER-programmist oma metsaseltsi projektile raha ja hakkame Soera talumuuseumisse kujundama talumetsanduse osa. Alustame planeeringuga.
Ja päevakorral on ka euroopa naarits, mandrilt kadunud liik, kelle loodusesse taasasustamise ala Hiiumaa on. Meil tuleb üks infopäev, kus arutame, milline on maaomanike roll selles protsessis.
Kas elu on masueelse ajaga võrreldes muutunud?
Enne masu ei olnud väikemetsaomanikul väga põhjust oma metsale mõelda — elatustase tõusis ja inimestel oli mujal tegemist.
Nüüd loetakse raha rohkem ja mõeldakse ka metsale rohkem.
Minu arvates on väga hea, et see mull, palkade ohjeldamatu kasv jne, lõhkes. Inimesed on nüüd elutervemad kui varem.
Kas valmistute metsaistutushooajaks?
Meie jaoks siin saarel istutamine praegu prioriteet ei ole. Selle metsloomade arvukusega, mis siin praegu on, pole istutamine väga mõttekas ja me metsaseltsiga seda väga ka ei propageeri.
Kuidas metsainimesena suhtute allkirjade kogumise kampaaniasse — Eesti metsade päästmine raiujate käest?
Ma imestan, kui manipuleeritavad inimesed on.
