Katlamajad ja hakkpuit

Rootsis vaadati seda, kuidas metsas raiejäätmeid kogutakse, käidi nii suurtes kui väikestes katlamajades.

Lätis külastati põllumajandusettevõtet, kus tegeldakse metsa kasvatamisega ja puidu töötlemisega ning hakkpuidu varumisega. Turbarabas sõideti kitsarööpmelisel raudteel. Omal ajal kasutati kohapealset turvast kogu Riia linna kütteks, nüüd kütab linna gaas. Turvas läheb aga täielikult ekspordiks.

Tänavu aprillis oli rootslaste ja lätlaste õppereis Eestisse. Käidi uurimas, kuidas siin puiduenergiat kasutatakse. Külalised said näha metsamajandamise arengut Eesti moodi ja tutvuda ka puidukasutuse alternatiivse poolega.

Kütteks peab minema ikka vaid see osa, mis muust kasutusest üle jääb. Nii nägidki nad Hiiumaa kohaliku koloriidiga toodangut, alates puulaevast kuni suitsutamispakikesteni.

Saaremaal ja Muhumaal uudistati kohalikku soojatootmist sealsetes väikekatlamajades. Viimasel päeval käidi Soomaa rahvuspargis, et näha meie eriilmelist metsa ja külastada ka lähedal elavat metsaomanikku Leili Mihkelsoni.

Kui meid projekti partnerriikide Läti ja Rootsiga võrrelda, oleme hakkpuidu kasutamisega projektijuht Indrek Jakobsoni sõnul lätlastega enam-vähem samal pulgal. Rootslastega võrreldes on meil arenguruumi küllaga.

On, kuhu edasi minna

“Rootsis on metsad enamikus hooldatud, aga Eestis on palju majandamata metsi, eriti just erametsi,” viitab Jakobson meie ressursile. “Samas on Rootsi era-metsaomand kordades suurem kui Eestis ja ka metsaomaniku motivatsioon kõrgem. Lisaks on seal ühistegevuse traditsioonid aastakümnete pikkused ja metsa ollakse harjunud ühiselt majandama.”

Meil on selline ühistegevus alles alguses. Indrek Jakobson toob eeskuju vääriva näitena esile Soome, kus metsaomanikud ise hooldavad metsi, hakivad puitu ja varustavad sellega oma kohalikku katlamaja. Seal on sageli metsaomanike käes ka soojuse tootmine ja müük.

Eestis on praegu sadakond hakkpuidul töötavat väikekatlamaja, mis on ehitatud peamiselt amortiseerunud kivisöe- või õliküttekatlamaja asemele.

Näiteks Taanis pole juba järgmisest aastast enam lubatud käigus hoida ühtki gaasil või õlil töötavat katlamaja. Eestis on sellise otsuseni veel pikk maa minna, sest gaasikatlamaja on kõige mugavam opereerida.

Indrek Jakobson tõdeb, et meil on riik jätnud soojatootmise liialt turu meelevalda. Toetatakse küll suuri jaamu, kuid selle kõrval on üsna unarusse jäänud nii väikesed soojatootjad kui ka regionaalse arengu aspekt.

Lähem teave projekti kohta ja lisamaterjalid: www.eramets.ee/woodenergy