Koprad tegid tahtmatu enesetapu
Ravimtaimedega tegelev ja Karula rahvuspargi aladel ka elamusretki pakkuv Irje Karjus ehk Metsamoor – nagu ta end nimetab – pidi hiljuti ise mitmeid elamushetki läbi elama. Korduvalt tuli tal olla elektrita.
“Külmikutesse külma pandud talvevarudest pole mõtet rääkidagi, seal läks nagunii kõik hukka,” kirjutas ta oma üleelamistest interneti suhtluskeskkonnas Facebook.
Rikkebrigaadi andis oodata
Algas kõik septembrikuu viimasel päeval, sajusel ja tuulisel pühapäeval. Kui naine Mähkli külas asuvas maakodus toimetas, kadus ühtäkki elekter. Mis seal ikka, tuli teatada riketesse, täpsemalt Elektrilevi rikketelefonile 1343.
Kuna naabritel oli vool alles, jalutas ta huvi pärast vaatama, kus viga võib olla. Talu maadest eemal leidiski ta traatidele kukkunud puu, traadid aga lebasid maas.
Kui Karjus paari tunni möödudes ära sõitma hakkas, nägi ta rikkekohas remontijate autot ja arvas, et asi saab lahendatud. Kui nädal hiljem tagasi jõudis, oli aga olukord sama: traadid maas, ühes faasis elekter sees, ja neli kobrast, kõht taeva poole, nende all.
Naine teatas taas riketesse.
Möödus tund, vaikus.
Helistas veel paar korda.
Ei miskit.
Lõpuks helistas juba kurjemal toonil: lähedal karjamaal jalutab vabapidamisel loomakari − kes selle kahju kõik omanikule kinni maksab, kui loomad kobraste kombel traatide alla ära kärvavad?
Seepeale brigaad saabus. Aga saaga sellega ei lõppenud. Kui Karjus järgmine kord maale tuli, oli pilt endine. Traadid maas, puu peal ja mõni selili kobras nende all.
Taas kõne riketesse. Kolme tunni möödudes, õhtu eel, andis Karjus karmi helistamisega märku, et asi on ikkagi tõsine. Brigaad saabus lõpuks pimedas, ligi viis tundi pärast esimest helistamist.
“Olin tõsiselt hirmul, sest mine tea, kes seal lisaks loomadele võib juhuslikult kõndida ja surma saada,” selgitab naine. “See paik ei asu ka minu talu vaateulatuses ja ma ise seal kümneid tunde passida poleks ka saanud.”
Rikkemeeskondade töö eest vastutava Elektrilevi juhtimiskeskuse lõuna piirkonna operatiivteenistuse juht Aare Eiche ei taha kõigi süüdistustega nõustuda. Nad tulid, kui said ja tegid kõigil kolmel korral asja korda.
Täpsemalt: Mähkli külas oli Mäekõnnu elektriliinil vahemikus 30. september kuni 22. oktoober kolm eraldi riket, mida parandamas käidi. Ning kõik kolm riket põhjustasid talveks toitu koguvad koprad, kes järjest liinile puid langetasid.
Kobraste langetamistehnika on Eiche sõnul ses mõttes huvitav, et näritakse läbi suurem osa puu tüvest ja siis jäädakse ootama, et lõpu teeks tugevam tuul või siis puu enda raskus.
Nii kukkusid ka Mähkli külas puud liinidele väikeste vahedega. Seda hoolimata sellest, et brigaad langetas nii palju liinile lähedal olevaid ohtlikke ja kobraste näritud puid kui võimalik ja seaduslik.
“Vahepeal, kui pererahvas kodust ära oli, langetasid koprad uusi puid, tekkis uus rike ja hukkusid ka koprad,” põhjendab Eiche teist riket.
Polnud kelleltki luba küsida
Sellegipoolest toimus samas kohas veel kolmaski kobraste näritud puudest tingitud rike, millest anti teada eelmisest paar nädalat hiljem. Kaua võis vool selleks ajaks juba ära olla, pole aga teada.
Rikkemeeskond märkas kohe esimesel korral, et ses vesises kohas võib edaspidigi koprapahandusi karta. Nii asuti uurima võimalust kasutada paljasjuhtmelise liini asemel õhukaablit, kus juhe on kaetud plastiga.
Vähem kui nädalaga aga langesid liinile järgmised puud, seda vaatamata tõsiasjale, et näritud puid eemaldati liinide lähedalt juba esimesel korral.
Puude kiire eemaldamise tegi Eiche kinnitusel keeruliseks asjaolu, et vaja oli omaniku luba. “Puud asusid reformimata riigimaal, mistõttu polnud kelleltki kohe luba küsida,” märgib ta. Nii saigi võimalikuks olukord, kus lühikese aja sees toimus ühes kohas kolm järjestikust tõsist riket.
Kolmanda rikke parandamisel toodi aga platsi juba õhukaabel.
Kaitseseade ei rakendunud
6. oktoobril, kui hukkusid ka koprad, juhtus Eiche oletusel ilmselt see, et puu langemisel liinile katkes üks liinijuhtmetest varem, mistõttu ei rakendunud selleks ette nähtud alajaama kaitseseade ja liin jäi pinge alla.
Kui sellest juhtumist midagi õppida, siis seda, et langenud elektriliinidele ei maksa lähedale minna. “Ohtliku elektrilöögi võib saada kuni kaheksa meetrit pinge all olevast liinist eemalgi,” hoiatab Eiche.
