Kopraid pole palju, kuid nende elutegevuse mõju on märgatav

 (1)
Kopraid pole palju, kuid nende elutegevuse mõju on märgatav
kobrasFoto: Ingmar Muusikus

Kobraste taasasustamisest Eestisse on möödumas 55 aastat. Valgevenest pärit 10 looma lasti lahti 1957. aasta sügisel Jägala jõgikonda, kirjutab ajakirjas "Eesti Jahimees" koprauurija Nikolai Laanetu.

Ligi kolmkümmend aastat oli kobras range kaitse all. Kagu-Eestis hakkas kopraasurkond jõudsasti kasvama 1970. aastatel ja liigi levila laiendamise eesmärgil hakati siit ka neid välja püüdma ning ümber asustama Kesk-ja Lääne-Eesti jõgedele.

Kobraste püüki ümberasustamiseks alustati 1976. aastal ja järgneva kümne aasta jooksul püüti Eestis kokku 121 kobrast, kellest 115 õnnestus lasti lahti uutele veekogudele mitmetes Eesti erinevates piirkondades. Selle töö tulemusena moodustusid uued kopraasurkonnad Pärnu ja Kasari jõgikondades ning Võrtsjärve basseinis.

Ümberasustamine kiirendas kobraste levimist Suur-Emajõe ülemjooksule ning Elva, Põltsamaa ja Pedja jõgedele. Seitsmekümnendate aastate alguses moodustus Lätist Koiva jõe vesikonnast sisserännanud kobraste näol elujõuline ja kiiresti kasvav asurkond Lõuna- Eestis.

Ligikaudu kakskümmend aastat püsis liigi arvukus madal ja levikuala piirdus peamiselt Ida-Eestiga. 1980. aastatel hakkas kobraste arvukus jõudsasti kasvama ja ilmnema ka nende kahjustused majandustegevusele.

1980 aastal arvati kobras välja kaitsealuste liikide nimistust, kuid püüki lubati siiski vaid erilubade alusel ja ainult kahjustuste piirkonnas või ümberasustamiseks. 1983. aastal hakati kopraid küttima ka nahkade saamiseks.

Seotud lood:

Praegu on kobras levinud enamusel Eesti veekogudel. Saartele pole ametlikel andmetel kopraid asustatud ja sinna on nad liikunud ise meritsi ja piki rannikuid. Kui Lääne-Eestis on täheldatav veel kobraste arvukuse kasv ja levikuala laienemine, siis Ida-Eestis on arvukus stabiliseerunud ja paiguti alanud juba selle nähtav langus ning asurkonna hõrenemine. Liigi arvukus on jäänud Eestis püsima 16–18 tuhande piirides.

Kobraste mõju keskkonnale kasvanud sedavõrd, et peame hakkama arvestama selle liigi elutegevusega kaasnevaid mõjusid ning korraldama liigi varude kasutamist selliselt, et kobraste elutegevus ei oleks kahjulik ega lubatust suurem, mis võib kahjustada inimese majandustegevust ja põhjustab soovimatuid muutusi keskkonnas.

Samas ei tohi alahinnata kopra positiivset mõju veevarude taastumisele ja hüdroloogilise režiimi stabiliseerivat toimet ning soodsat mõju mitmetele kaitsekorralduslikele väärtustele. Mitte ükski liik pole võimeline oma elukeskkonda muutma nii suures ulatuses juba suhteliselt väikese isendite arvu juures, kui seda teeb kobras.

Pikemalt saab kopra elutegevuse mõjust keskkonnale lugeda SIIT.

Kes on kobras?

- Kobras langetab toiduks keskmiselt 1 tm puid aastas ja liigvee tagajärjel hukkub paiguti sama kogus. Seega igal aastal kasutatakse 35–40 tuhat tm puittaimi. Sellele lisanduvad oksad, mille kogus läheneb eespool nimetatud mahule.
- Eestis elab 17 000–18 000 kobrast so 4 500–5 000 koprapesakonda.
- Toimivaid kopra paistiike on ligikaudu 11 000–12 000.
- Koprapaisudega on üleujutatud ala pindala ligikaudu 2 500–2 800 ha.
- Kopra paistiigid muudavad liigniiskeks üle 11 000–12 000 ha kaldakõlvikuid.
- Liigniiskuse ja üleujutuste alla kannatab ligikaudu 13 000–15 000 ha.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare