See tendents pole aga omane mitte üksnes Eestile, vaid esineb pea kõigis kõre levilariikides. Seetõttu on kõre lisaks I kaitsekategooriale kantud ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi IV lisasse.

Kõre hääbumise peamiseks põhjuseks võib pidada liigile sobivate elupaikade kadumist. Tegemist on avamaastikku vajava liigiga, kes Eestis on asustanud peamiselt avatud luitealasid, loopealseid ja majandatud rannaniite. 20. sajandi II poolel metsastati aga suur osa luitealadest.

Samuti lõppes või vähenes rannaniitudel ja loopealsetel niitmine ning karjatamine, mistõttu need alad võsastusid ja roostusid. Lisaks avaldas kõre elupaikadele väga tugevat negatiivset mõju maaparandus ning nõukogudeaegne kunstväetiste ja taimekaitsemürkide kasutamine.

Tegevuskava peamiseks eesmärgiks on tagada olemasolevate asurkondade säilimine ning liigi arvukuse üldine tõus Eestis. Seda eesmärki loodetakse saavutada eelkõige kõre elupaikade taastamise ja hooldamise kaudu. See on aga võimalik vaid tihedas koostöös kohalike elanikega, kellele antakse abi nii kariloomade soetamisel, karjaaedade ehitamisel kui ka roo tõrjumisel.

Kuna elupaikade taastamine on aeganõudev tegevus, siis selleks, et väikesearvulised säilinud kõreasurkonnad jõuaksid sobiva elupaiga taastekkimise ära oodata, kindlustatakse nende iga-aastane järelkasv toetava kudu ja kulleste üleskasvatamisega. Viimase edukaks läbiviimiseks on ette nähtud spetsiaalse kasvatuskeskuse loomine Matsalu rahvuspargi juurde, Penijõele.

Kõre tegevuskavaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1144763/KK_1512_tegevuskava.pdf