Hiiumaa ja Muhu vahe­lisel laiul talvitunud lammastest pooled surid tänavu varakevadel, teised elatasid end kadakatest ja kuluheinast, kirjutas Maaleht märtsis. Surmalaine tabas lambaid millalgi märtsi lõpus. Just siis leidsid üle merejää Kõrgelaiule matkanud noormehed söötmiskoha juures kolm surnud lammast.

Pärast olukorraga tutvumist tegi Veterinaar- ja Toiduamet lammaste omanikule Bert Rähnile ettekirjutuse: loomad olgu suve jooksul kinni püütud, pügatud ja kõrvamärkidega märgistatud ning sügisel, enne mere jäätumist laiult ära viidud. Talvituma ei tohi loomi sinna enam jätta, sest looduslike tingimuste tõttu (jäämineku ajal, umbes kahe nädala jooksul varakevadel) ei pääse inimene neid vaatama. Sel moel karjatatakse lambaid ka teistel laidudel. 

Viimne teekond viis tapamajja

Nüüdseks on aga kõik talve üle elanud kuus lammast tapamajja viidud, sest hoolimata Rähni väitest, et loomad olid erakordselt elujõulised ja terved, uut elukohta neile leida ei õnnestunud. “Otsisime Hiiumaalt, umbes 50 kilomeetri raadiusest. Kaugemale vedamiseks oleks transpordiluba vaja läinud. Aga keegi ei tahtnud neid,” selgitab Rähni.

Lambad tegid oma viimase meresõidu keset suve, sest just praegu oli nende püüdmiseks vajalikud inimjõud laiul olemas. Sügisel seda võimalust poleks olnud.

Samas Bert Rähnil kahju, et elu Kõrgelaiul edaspidi lambavabalt kulgeb.

“Kaks päeva Kõrgelaiul lambaid püüdes ja kõiki põõsaid läbi tuustides sain ülevaate, kui palju nad ikkagi maastikku mõjutavad. Igal pool on lammaste rajad, kõikjalt leiab põõsaste küljest villatuuste. See mõju ei kesta kahjuks kaua. Ilmselt juba 2-3 aasta pärast on Kõrgelaid hoopis teine laid. Väga kahju oli erakordselt elujõulisi ja terveid loomi ideaalsest keskkonnast ära viia, aga nii me elame, ühe kollastuva lehe kõmujanus ajakirjanik tõmbab ametnikekoori takkakiitmisel paljude inimeste aastatepikkusele pingutusele lihtsalt veel peale,” sõnas Rähni.

Ka mitmed kommenteerijad tema Facebooki seinal peavad ametnike ja ajakirjaniku tegevust õelutsemiseks.

Talvel lammaste kurvast olukorrast Maalehele teada andnud inimesed aga ütlevad, et selline lahendus on siiski parem, kui olukord, kus lambad võivad talvisel ajal hätta jääda nagu tänavu juhtus.

Tervist tulnuks kontrollida

Kevadel juhtunut analüüsides ütles keskkonnaameti Hiiu−Lääne−Saare regiooni juhataja Kaja Lotman, et ameti huvi oleks kindlasti laiul karjatamist jätkata, kuid omapäi loomad seal talve veeta ei tohiks.

“Vahepeal oli hulk aastaid, mil talved olid pehmed ja vähese lumega. Praeguste talvedega me kindlasti ei arva, et lambad seal omapäi hakkama saaks ja oleme valmis leidma võimalusi, et aidata kaasa lammaste transpordil,” sõnas ta toona.

Kõrgelaid asub Hiiumaast 12 km Muhu poole ning sügisest kevadeni võib sinna pääs olla keeruline ning võimalust lammastel silma peal hoida või neid vajadusel aidata, ei ole. Samas tuleks seal Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitsekorralduskava kohaselt kindlasti karjatamist jätkata ning lambaid võiks olla laiul kuni 40.

Ei ole teada, millisesse kohalikku karja Bert Rähni Kõrgelaiu lambaid pakkus, kuid kuna loomad ei olnud PRIAs arvel ning nende tervise kohta puuduvad täpsemad andmed, siis ei ole raske mõista, miks ükski loomakasvataja neid oma karja ei tahtnud juurde võtta.

Varem Maalehega rääkinud kohalikud lambakasvatajad on öelnud, et punti metsikuid lambaid ei saa lihtsalt niisama karja hulka lasta. “Nende tervist tuleks kindlasti hoolikalt kontrollida, sest kulud karja tervena hoidmiseks on suured,” põhjendas üks Maalehega rääkinud Hiiumaa lambakasvataja.

“Näeme Maalehes igapäevaselt loomakasvatajaid, kes on hingega selle juures, mida teevad ning ei hoia karja juures kokku aega ega jõudu. Paraku on see nii, et ka kümnekonna lamba pidamiseks on vaja oskusi,” märkis Bianca Mikovitš.

“Tegelikult oli ju Bert Rähnil võimalik lambaid edasi pidada, tulnuks vaid ettekirjutuse järgi asjad korda saada ja pidada lambaid samade reeglite järgi, mis kehtivad ka kõigile teistele. Näib, et tema valis kergema tee.”