Kotkas jõudis koju

Läksin õhtu eel suurvett vaatama. Asi oli päris karm, jääpangad silla taga ragisesid, vesi voolas jõest üles kraavi ja sealt edasi põldude poole. Üsna tavapärane pilt viimaste lumerohkete talvede järgsel kevadel. Silla talad olid üleni vees, plate paistis siiski välja. Ehk jääb paigale.

Üleujutatud jõe äärest tõusis lendu üks hallhaigur. Ju ta proovis madalast veest kala leida. Kaks laululuike tulid lõuna suunalt ja suundusid põhja poole. Kauguses hõiskasid sookured.

Aga mis kõige tähtsam – konnakotkas oli mul tee ääres vastas. Nägin juba eemalt, et suur lind kõigub peene haava okstel ning taipasin kohe, kellega tegu. Igaks juhuks väga lähedale ei sõitnud, vaatasin binokliga ja tegin mõned pildid. Vihm oli just järele jäänud, kuid ilm endiselt hall ja valgusolud napid. Korralikku pilti seetõttu ei saanudki.

Edasi loe juba Leili metsablogist!