Kriisiaja metsaoksjonid kohalikke ostjaid ei rõõmusta
Poliitikud on reformimata metsamaadega (17% Eesti metsadest) tahtnud saada justkui kaks kärbest ühe hoobiga – nii raha riigikassasse kui ka valijate poolehoiu.
Raha saamiseks paneb maa-amet nüüd kaua peremeheta olnud metsamaid enampakkumistele. Vahetult enne seda täiendati riigivaraseadust sättega, mis annab metsaomanikust piirinaabrile nende maade eelisostuõiguse.
Seadusemuudatus on märgatavalt elavdanud metsamajandajate huvi enampakkumiste vastu – lõpuks ometi on võimalus osta ka neid naabrusesse jäävaid metsatükke, mille riik 2003. aastal erastajate nina alt valimatult riigi maareservi korjas.
Aga nüüd on nöök selles, et maatükkide alghinnad on ühtlaselt kõrged ega sõltu sellest, milline mets konkreetsel tükil kasvab.
Hind nagu laia lauaga
Ühe markantsema näitena tõi Pärnumaa metsaomanik ja -ettevõtja Meelis Meigo metsamaatüki, mis 2003. aastal tehtud metsakorralduse järgi oli heas seisus. Nüüdseks on aga koprad jõudnud selle muuta läbipääsmatuks loduks, mida, nagu Meigo ütles, tasuta ka ei tahaks.
“Samas on metsatüki alghind kõrge. Paistab, et alghinna määrajad ei vaata metsa üle, enne kui selle müüki panevad,” lausus Meigo.
Ta on märganud, et metsa kooslus, boniteet ja üldine seisukord ei ole näitajad, millega maad müüv riik arvestaks. Alghinnad on samas klassis, olgu tegu tuleviku palgimetsa või lepikuga, hooldatud või hooldamata, inventeeritud või inventeerimata metsamaaga.
“Mõnel juhul märkan, et riik teeb majandamise mõttes lausa kahjulikku müüki – ühes massiivis olevad metsamaad müüakse eraldi tükkidena, mis on kaasa toonud selle, et keskel asuvad paremad metsad on ära ostetud, kuid servapoolsemad on jäänud müümata. Just siin oleks võinud maid paketina müüa,” rääkis Meelis Meigo.
Hektariostjad võidavad
Metsaomanikud on nõus, et heal metsal olgu hea hind, aga probleemi tekitavad just kehvemad metsatükid, mis on samuti sattunud kõrgemasse hinnaklassi. Need tihtipeale aga just huvitavadki piirinaabrit.
“Üldise maaturuseisu taustal jääb mulje, et alghind määratakse mingite keskmiste järgi, mis kehtisid ka 2007. aastal, kui kõik metsa detailplaneeringuid tegid,” imestas Vardi erametsaseltsi juht Taavi Ehrpais.
Aga puiduturg on jõudnud hoopis madalseisu, hinnad on maas ja metsaettevõtjatel ei lähe hästi. Ehrpais ennustas, et kui enampakkumiste hinnaklass jääb samaks ehk kui mõnetuhandese hektarihinnaga metsatükid on müügis rohkem kui 20 000 kr/ha, võib just see saada takistuseks, miks piirinaabreist metsaomanikud ikkagi metsa osta ei saa.
Lootust, et kordusenampakkumised hinda langetavad, eriti ei ole, kuna metsamaaturul liiguvad ka ostjad, keda ei huvita metsa seisukord, vaid ainult hektarite arv. Viidatud on firmadele, kes ostavad maad kokku välisriikide fondidele, ja kes samuti on aktiivsemaks muutunud.
“Müük hektariostjatele toob riigile raha küll,” nentis Ehrpais. “Aga kas riigi peamine huvi ei peaks olema, et väikemetsaomanikud muutuksid vabade metsamaade ostuga veidi suuremaks ja hakkaksid oma metsi tõhusamalt majandama?”
Turuhind määrab
Peale selle, et oksjoni alghinnad ei kajasta metsamaa tegelikku väärtust, ei pruugi need peegeldada ka turuhinda. “Turutehingute keskmise ajavad ju suureks maksimaalse hinnaga ostud. Näiteks võib see olla metsamaa ost, kuhu kohalik volikogu on põhimõtteliselt juba lubanud elamut ehitada, ent kogu maatükk on veel arvel ja läheb ka statistikasse tulundusmaana,” märkis Ehrpais.
Väga kallid tehingud turul võivad majandajate sõnul märkida ka formaalset hinda, näiteks kui tagastatava metsa tulumaksuvaba ostuga on raha pestud.
Paraku just turutehingud ongi kõige alus. Majandajaile soodsad maade erastamise ajad on möödas. Riigivarana müüdavat reformimata metsamaad saab maa-ameti peadirektori asetäitja Raivo Vallneri sõnul võõrandada üksnes harilikule väärtusele vastava tasu eest, mis tähendab kohalikku keskmist turuhinda. Seega määravad alghinna sarnased müügitehingud konkreetses piirkonnas (vald, naabervald).
Vallner ei näe probleemi ei alghindades ega selles, et hinnad metsa tegelikku väärtust ei arvesta. Sest alghinda saab kordusenampakkumistel langetada ja kuna tegelik müügihind kujuneb oksjonil, pole metsakinnistu kallis ja aeganõudev inventeerimine hädavajalik.
Seni on Raivo Vallneri sõnul paljudele oksjonil müüdavatele maatükkidele laekunud kuni neli pakkumist ja keskmiselt on lõpphinnad tõusnud ligemale 19%. Üksikutel juhtudel on lõpphind kujunenud ka poole kõrgemaks.
Piirinaaber saab oma ostueesõigust kasutada pärast seda, kui riik on sõlminud oksjoni võitjaga müügilepingu. See tähendab, et eelisost tuleb teha oksjoni lõpphinnaga.
Metsamaatehingute turuhind 2009
- Maakonniti on metsamaatehingute kõrgeim keskmine hind Võrumaal, kus see on 21 915 kr/ha, konkreetsed tehingud jäävad seal hinnavahemikku 2272-80 000 kr/ha.
- Kõige madalam keskmine hind on Hiiumaal, kus see on 9673 kr/ha, konkreetsed tehingud jäävad vahemikku 2807-29 489 kr/ha.
Allikas: maa-ameti andmekogud 21. juunil 2009
