Kristel Arukask: Raieid tuleks rohkem teha
Eesti Erametsaliidu projektijuht, sisuliselt asjaajaja Kristel Arukask, kes on ametis 2009. aastast, valis Tartu Ülikoolis keskkonnakorraldust ja planeerimist õppides tänavu kaitstud bakalaureusetöö teemaks erametsanduse – raied aastail 2001–2010.
Põhisõnum, mille tema töö kokkuvõttest leiab, on, et Eesti erametsandus käib normaalset rada. Samal ajal kui üks osa avalikkusest räägib, kuidas meie metsi liiga palju raiutakse, nendib Kristel Arukask oma töös, et raiuda tuleks palju rohkem.
* * *
Sain tööd lugedes aru, et era-metsaraietega pole Eestis põhjust paanitseda, kuid omanikel tasuks rohkem oma metsaga tegelda, üleküpsenud metsi raiuda ja hooldusraieid teha.
Paanitsemiseks pole tõesti põhjust. On ju möödas need ajad, kui tehti palju röövraieid. Praeguseks majandab enamik omanikke oma metsa vastutustundega.
Igal metsaomanikul tasub oma metsaga tegelda, kuid kahjuks paljud ei oska sellega midagi peale hakata. Eriti raske on siis, kui ühel pisikesel metsatükil on mitu kaasomanikku – üks soovib majandada, kuid teised mitte.
Erametsades võiks palju rohkem raietöid teha, kui praegu tehakse, kuid siin ei tohi ära unustada, mida ja kuidas raiuda. Ma seda ei arva, et kõik peaksid, saag käes, metsa jooksma. Pigem tuleks alustada sellest, et vaadata, mis seisus mets on, ja selle põhjal otsustada, kuidas edasi.
Meil on arvuliselt kõige rohkem väikemetsaomanikke, kes ju tavapäraselt oma metsi majandada ei saa (pind ei võimalda). Kas kujutate ette me majandamisele orienteeritud metsaühistute kõrval ka ühistuid, kus peasuunaks hoopis kõrvalkasutus, liigikaitse, ravimtaimed vms?
Arvan, et kui on olemas inimesed, kes selliste asjadega tegelda tahavad, siis miks mitte. Kogukonnapõhiselt võiksid sellised ühendused ju väga hästi toimida.
Mida teha, et väikesed metsaühistud, kes oma vähese liikmete arvu tõttu teatud metsatoetustest ilma jäävad, ennast kõrvale tõrjutuna ei tunneks?
Seda ma ei oska ütelda. Aga nii palju küll, et toetused on ühistute jaoks tõesti vajalikud ja tähtsad, kuid minu arvates ei tohiks nii või teisiti kogu tegevust ainult toetustele üles ehitada.
Oma töös käsitlesite erametsandust tervikuna. Kui üksikasjaliseks saaks aga olemasolevate andmete põhjal minna? Kas näeb vahet juriidiliste ja füüsiliste isikute tegevuse vahel, metsaomanike aktiivsust maakonniti jms?
Mina kasutasin oma töö kirjutamisel peamisel aastaraamatuid “Mets”, mille kokkupanija on keskkonnaagentuur. Nendes raamatutes ei ole selliseid nüansse välja toodud.
Oli tööd tehes mingitest andmetest ka selgelt puudus?
Seda ma otseselt ei tundnud. Eraldi otsisin andmeid erametsamaa pindala muutuste kohta.
Kas oma igapäevatööd tehes kujutate ette, et just liit võiks rohkem erametsateavet koguda?
Kõik oleneb sellest, mis teabest jutt käib ja mida nende andmetega edasi teha, kas erametsaliidul või ühiskonnal neid ikka vaja on.
On näiteks liidus teada, kui paljud liikmed tegelevad ... olgu või metsamarjade kogumisega?
Sellesisulisi küsimusi ei ole era-metsaliit oma liikmesorganisatsioonide liikmetelt küsinud. Enamik inimesi tegeleb korilusega enda tarbeks, paljud, kes sellega tegelevad, ei ole metsaomanikud.
Kas erametsaliidu kontoris töötades on kujunenud mingi pilt tänapäeva Eesti tüüpilisest metsaomanikust?
Minu meelest on tüüpiline metsaomanik laias laastus selline, kellel on 5–10 hektarit metsa ja kes ei oska sellega midagi peale hakata, sest metsa on nii vähe. Ta ei teadvusta, et ka viiel hektaril metsamaal on väga suur väärtus. Ilmtingimata ei pea seal ju uuendusraieid tegema, kuid metsa heal käekäigul võiks silma peal hoida.
Õnneks olen oma töös enamasti kokku puutunud selliste omanikega, kes oma metsa eest hoolitsevad ja teevad seda südamega.
Kas olete ise ka metsaomanik, ning kui jah, siis mida seal metsas teete?
Kahjuks ma ise metsaomanik ei ole. Kuid mu vanemad on ja neid ma aitan, kui nad nõu küsivad. Ka ei ütle ma ära võimalusest metsas tööd teha, olgu see siis küttepuude tegemine, valgustusraie, istutamine või miski muu.
Kuidas kooliga edasi läheb, kas jätkate ja kas magistritöö tuleb ka erametsandusest?
Hetkel ma ei ole otsustanud, kus ja mida edasi – olen võtnud endale mõtlemispausi. Vahepeal tahaksin midagi muud õppida näiteks hoopis mõnes kutsekoolis.
Kui rääkida magistriõppest, siis võiksin muidugi Tartu Ülikoolis samal erialal jätkata, kuid mind kisub metsa poole. See on see, et andsin sõrme, kuid võttis käe... Võimalus on ju minna hoopis maaülikooli.
Selles olen kindel, et olenemata ülikoolivalikust, oleks magistritöö teema suure tõenäosusega erametsandusest, aga mis see täpsemalt oleks, näitab aeg.
2001–2010
Raie erametsades
- Eesti 97 272 erametsaomanikust (2011. aasta seis) 93 271 on füüsilisest ja 4001 juriidilisest isikust omanikud. Metsamaad on esimestel 747 827 ja teistel 262 960 ha ning see moodustab Eesti kogu metsamaast 34 ja 11%.
- 2001–2010 raiuti erametsadest keskmiselt 4,4 mln m³ puitu aastas. Eri aastate raiemaht oli väga erinev ja see näitab, et erametsade majandamine sõltub paljudest teguritest (seadusepiirangud, metsatulu maksustamine, puiduturu hinnad, ilmastik, toetused jms);
-- 2001–2004 toimus raiemahtude stabiilne suurenemine, põhjuseks metsade teadlikum majandamine ja puidu stabiilne hind;
-- 2005 langes raiemaht oluliselt jaanuaritormi tõttu, mille tagajärgi likvideeriti veel 2006. aastal;
-- 2007 oli peamine raiemahtu suurendav tegur puiduhindade hüppeline tõus (toormenappus nii Eestis kui Skandinaavias);
-- 2008 ja 2009 mõjutas raiemahtu enim ülemaailmne majanduskriis, lisaks järjestikused raietegevust pärssivad soojad talved;
-- 2010 oli majanduse taastumise ja kasvu aasta, mistõttu puidunõudlus taas kasvas. Eestis mõjutas raiemahtu ka seni reformimata metsamaade müük.
- Kõige suurem oligi selle kümnendi jooksul raiemaht 2010. aastal (6,9 mln m³) ja kõige väiksem 2005. aastal (2,7 mln m³).
- Üldse kokku raiuti erametsadest puitu 44,71 mln m³, mis on Eesti raiete kogumahust 49%, ja raiete pind oli 758 422 ha,
mis on Eesti raiete kogupindalast 65%.
- Pindala järgi tehti sel ajal kõige rohkem sanitaarraieid ja harvendusraieid. Sanitaarraiete suur osakaal on suuresti seotud 2005. aasta jaanuaritormiga. Kõige vähem tehti valikraieid.
- Lageraied jäid pindala järgi kolmandale kohale, kuid andsid samas kõige suurema puidukoguse.
* * *
- Aastane puidu juurdekasv Eesti metsades on hinnanguliselt 12–15 mln m³, millest erametsade juurdekasv on 5,4–6,7 mln m³.
- Metsade jätkusuutlikkuse säilitamiseks oleks vaja raiuda juurdekasvu piires, kuid meie erametsade raiemaht jäi kümnendi kokkuvõttes sellest näitajast tugevalt allapoole, mistõttu on probleemiks üleküpsete puistute aina suurenev osakaal.
- Liiga vähene majandamine võib pikemas plaanis metsade tervislikule seisundile halvasti mõjuda, samuti kahaneb metsade süsiniku sidumise võime, mis on tähtis kliimamuutuste leevendamise kontekstis – noorem mets seob süsinikku aktiivsemalt.
- Eestis tuleks motiveerida metsaomanikke rohkem majandama ning eriti just harvendus- ja valgustusraieid tegema. See aitaks kaasa metsade üldise tervise paranemisele ja juurdekasvu suurenemisele.
- Hooldusraied võimaldavad saada ka rohkem energia tootmiseks sobilikku puitu ja lõppraiest tulev puitmaterjal oleks tänu eelnenud hooldusele kvaliteetsem.
- Et Eesti erametsandus ja erametsades tehtavad raied oleksid kestlikud ja mets hea tervisega, tuleks soodustada ja ka avalikult tunnustada raiete senisest suuremaid mahtusid.
Allikas: Kristel Arukase töö “Eesti erametsa raiete analüüs 2001–2010”
