Ta tunnistas,et kuna sigade Aafrika katku puhul on tegemist emotsionaalselt väga keerulise teemaga, siis mõningased otsused, mis konkreetses koldes võisid olla, ei olnud avalikkuse silmis positiivsed.

"Kui Eestis on täna natuke üle 15 juhtumi, siis see on kaks korda vähem kui Lätis. Tegelikult kõige kriitilisem situatsioon juhtus ju Torma näite puhul ja see juhtus ju tegelikult selle tõttu, et osa riske oli maandamata, kaasa arvatud see, mis teha siis, kui üks kopajuhtidest ei ole lihtsalt võimeline enam edasi kaevama. Nii et ma arvan, et sellest on selles kontekstis vaja õppida ja ma ei saa väita seda, et Läti on olnud oma tõrjel edukam. Küll on aga õige fakt see, et see geograafiline piir, kust kohast Lätis katk levis, siis sinna piirkonda jääb tõepoolest selgelt rohkem väikese sigade arvuga sigalaid. Nii et see kaart oleks võinud ka Lätis olla hoopis teistsugune. Leedu esimene juhtum oli seotud väga suure farmiga ehk ligi 20 000 seaga."

Kruuse avaldas lootust, et Eestis võiks viiruse taandumine võtta aega viis kuni kümme aastat. "See tähendaks kiiret taandumist," sõnas minister.

Märt Sults tundis huvi, mispärast ei ole välja kuulutatud valitsuse tasemel eriolukorda ja ei ole käivitunud kriisiprotokoll ja ei ole kuulutatud välja ohutsooni ehk karantiinitsooni? "Miks ei ole võetud sõjaväge appi, et kõik, mis liigub ja on metssea moodi, tõmmataks kohe sirgu ja utiliseeritaks ära? Ma ei saa aru! On seda väga raske teha või? Või tuleb veel mingisugune 60 000 siga ära põletada või ma ei tea misasja või ei jõua kohale kuidagimoodi või?"

Maaeluminister möönas, et ka teatud omavalitsusjuhtide hulgas on olnud arvamusi, et gaasiga taudikolde likvideerimine on mõttetu tegevus ja võiks kasutada snaipreid ja kuulipildujaid sigade väljumisel laudast. "Aga ma arvan, et me päris sellist asja kasutada ei saa. Oleme öelnud ka seda, et esmafaasis, kus ajujahti katkupiirkondades ei lubatud metssigade hulgas, oli see seotud sellega, et anda täiendav võimalus farmeritele tugevdada oma bioohutusnõudeid."

Kruuse sõnul peab eriolukorra väljakuulutamisel olema selge vaade sellele, mida see täiendavalt juurde annab. "Tänasel hinnangul ei ole osutunud see mõistlikuks, et sellisel kombel seda välja kuulutada, sest see tegevus, mis on ette kokku lepitud ja planeeritud ja ka seadusandja poolt kinnitatud, on olnud piisav selleks, et sellega tegeleda. Aga need juhtumid, mis põhjustasid negatiivseid emotsoone avalikkuse ees, need ei olnud seotud sellega, et see eriolukord oleks aidanud. Seal on ka teatud hulk inimlikke emotsioone ja sellest tulenevalt ka võimalikku otsustust."