Kuhu on kadunud suitsupääsukesed?
Kuigi üksikuid pääsukesi on nähtud ja järjest tuleb teateid juurde nii suitsu- kui räästapääsukestest, on tulijate hulk ebatavaliselt väike.
Piirkonniti on tähelepanekud erinevad, kuid üldine jutt on murelik.
Suitsupääsukese kui tänavuse aasta linnu koduleheküljelt võib lugeda, et ta peaks meil kohal olema tavapäraselt juba aprilli keskpaigas.
Linnumees Riho Kinks kirjutas linnulistis 12. mail, et on näinud vaid üht suitsupääsukest ja kaht räästapääsukest. Ornitoloog Aivar Leito märkis, et tema tähelepanekute järgi on räästapääsuke justkui õigel ajal saabunud, kuid suitsupääsuke on puudu.
Üldse ei ole veel nähtud kaldapääsukest.
Sel esmaspäeval teatas Siim Lilleoja Läänemaalt, et nägi suitsu- ja räästapääsukesi “päris korralikult” ja pühapäeval oli suitsupääsukeste parveke olemas ka Viljandimaal Raudna kandi järvel kivi otsas.
“Kuigi linde on nähtud, on suitsupääsukeste kui kõige varasemate saabujate põhimass ilmselt ikkagi tulemata, rääkimata tema järel saabuvatest räästa- või kaldapääsukestest,” ütles üleeile üks suitsupääsukese aasta eestvedajaid, ornitoloog Mati Kose.
Ta on järele uurinud, et Lõuna-Aafrikas, kus meie pääsukesed talvituvad, olid talvitumistingimused head, nii et seal midagi hullu lindudega ei ole juhtunud.
Mati Kose peab kõige tõenäolisemaks, et pääsukesed on jäänud kusagile Lõuna-Euroopa kanti ilmalõksu. “Kõige julgemad tulid ära ja siis ilm muutus.”
Et ilmatakistus võis ette tulla, laseb oletada see, et teisedki Aafrikas talvituvad liigid on kusagile justkui pidama jäänud. “Piiritajat siin nüüd ju on, aga kus on näiteks ööbikud või punaselg-õgijad?” tõi Mati Kose näiteks.
Seda, et just Aafrika suunal on tekkinud takistus, oletab ta ka selle järgi, et kagu poolt tulevad rändurid, nagu aed-roolind või karmiinleevike, on normaalselt kohal, ja Euroopas talvitujaid on saabunud isegi rohkem kui tavaliselt.
“Ilmselt peame kannatust varuma ja veel ootama-vaatama, kuidas olukord kujuneb. Mingeid suuri järeldusi ei taha ma praegu veel teha,” ütles Mati Kose.
