Maamajandus

Kui hea oli teie tänavune lõikus?



Kui hea oli teie tänavune lõikus?
Kui Eestil jalgpallis kehvasti minema hakkas, valgusid pidulised laudade äärde ja tantsupõrandale.Foto: Ingmar Muusikus

15aastaseks saanud põllumajandus-kaubanduskoja lõikuspidu peeti Türi kultuurimajas.

Lõikuspüha on meie rahvuskultuuris püha, mis tähistab viljakoristuse lõppu.

See on olemas iga põldu hariva maa rahvakalendris. Kombestikus on tähtsal kohal uudseleiva küpsetamine ning rahvakogunemised.

Nii lõikas ka EPKK esimees Aavo Mölder taas lahti uudseleiva, tunnustati aasta jooksul müügile jõudnud parimaid toite, tublimaid maamajanduserialade õppureid-õpetajaid ning inimesi, kes koja tegevusele aastate jooksul kaasa aidanud.

Ja loomulikult vaadati kultuurimaja fuajee suurest telekast ka jalgpalli.


Küsitlus: Kui hea oli teie tänavune lõikus?

Erna Gross
Pärnumaa kutsehariduskeskuse aiandusõpetaja,
õpetajapreemia võitja

Kui on hästi külvatud, siis on ka hea lõikus. Meie parim lõikus on meie õpilased.

Aiandust on Pärnumaa kutsehariduskeskuse Tihemetsa õppekohas õpetatud viis aastat ja kõik meie õpilased on sooritanud kutseeksami.

Väga paljud õppijatest on enne olnud töötud. Tänu pikale õppepraktikale, mis on kuus kuud järjest eri ettevõtetes – nii puuviljaaedades, köögiviljanduses kui lausa põllul –, on nad saanud ka tööpakkumised lausa sajaprotsendiliselt.

Osa aiandust õppivaid noori kutsuti algul lausa küla vahelt õppima. Mäletan meie esimest aianduse gruppi, kelle klassijuhataja käis poisse hommikuti kodus üles ajamas. Kui nad siis lõpetasid ja neile kõigile tehti tõesti head tööpakkumised, olid nemad rõõmsad, nende vanemad rõõmsad ja rõõm oli ka õpetajatel.

Praegu on õppida soovijaid järjest rohkem. Meil õpetatakse ka täiskasvanuid ja näiteks eelmise grupi 13 õppijast oli seitsmel kõrgharidus. Kõige noorem aianduse õppija on olnud 17 ja kõige vanem 62.

Kui lõikuse võrdlust jätkata, tundub mulle, et paljud vajalikud seemned on külvatud.

Üha enam räägitakse tervislikust ja kodumaisest toidust. See, et ka põllumajandus-kaubanduskoda väärtustab kvaliteetset toitu ja Maaelu Edendamise Sihtasutus paneb tähele nii maamajanduserialadel õppijaid kui õpetajaid, muudab enesetunde väga palju paremaks.

Ainult see on kurb, et kui räägitakse maamajandusest, siis sõna “aiandus” eriti ei kosta. Räägitakse ikka loomakasvatusest, seakasvatusest, teraviljast ja kartulist, aga sööme ju iga päev ka puuvilja ning köögivilja ja selle osa meie toidulaual järjest suureneb.

Rõõmu teeb, et aina rohkem tekib Eestisse arvestatavaid suuri ja väikesi omamaiseid puukoole ning aiandeid, samuti uusi kaasaegseid kasvuhooneid.

Tänu sellele on meie aianduse õppijate jaoks juba 22 atesteeritud praktikakohta, mis vastavad kõikidele õppeks vajalikele tingimustele.

Ühel mu endagi õpilasel oli kooliskäimise ajal kodus ainult kümneruutmeetrine kilemaja, praeguseks on tal aga kolm täistehnikaga kasvuhoonet ning ta on valmis pakkuma praktikajuhendamist praegusele õppijale.

Olav Kreen
teraviljakasvataja,
EPKK teraviljatoimkonna kauaaegne esimees

Viljasaak ei olnud kõige parem, aga kuna hinnad on head, oli aasta kindlasti üle keskmise.

Kasvatasin rapsi, nisu, otra ja ka rukist. Tänavust võib lugeda rapsi aastaks. Kõige parem oli taliraps, mida kasvatasime esimest aastat, ja vaatamata sellele, et see oli liivasel ja kehval põllul, tuli saak ikkagi 2,6 tonni hektarilt, mis on meie piirkonna kohta väga hea tulemus.

Hindade üle ma ei nurise. Kokkuostuhindu turul ei saa mõjutada, aga väetisehindu natuke saab ja me püüame seda teha ühistu Kevili kaudu.

Aga mida saab ja peab tegema – Eesti põllumehed peaksid rohkem üksteist austama ja tegema ühist tööd. Siis võidavad kõik. Ühistegevus saab tugineda ainult usaldusele, ent on ka selliseid, kes üritavad ühisest tegevusest endale rohkem kasu lõigata kui teised. Siis ei lähe hästi.

Kuid see kõik nõuab aega. Nagu iga loomakasvataja teab, on võimatu hüpata kolmetonniselt toodangult kohe üheksa peale. Nii on ka ühiskonna arengus, inimeste mõttemaailmas, suhtumises.

Kindlasti on järgmiste aastate oluline küsimus ÜPP. Selle kujundamise peaksid aga võtma rohkem enda peale need, kes teevad tööd laua taga, et põllumees saaks keskenduda oma põhitööle.

Inimesed peaksid tegema seda, mis neil kõige paremini välja tuleb – poliitikud poliitikat, ametnikud seadusi, põllumehed põllutöid. Kõike sama-egselt ja väga hästi teha pole lihtsalt võimalik.

Lauri Betlem
kõige enam Tunnustatud Eesti Maitse kvaliteedi-tunnistusi saanud
Valio Eesti turundusdirektor

Meie ettevõtetel Valio Eesti ja Võru Juust on käesolev aasta möödunud suurinvesteeringute tähe all.

Sel aastal võtsime Võru juustutehases kasutusele uue juustu viilutamise ja pakkimise liini. Kui seni viisime Võrus valminud juustud Soome pakendamisele, siis nüüd toimub kogu protsess Võrus.

Valio Eesti Laeva meiereis aga valmis tootmishoone laiendus – saime uue logistikakeskuse ning tööruumid.

Oma toodetes kasutame 100% parimat eestimaist toorpiima, mis pärineb peamiselt Lõuna-Eesti farmidest. Muudest toorainetest kasutame samuti nii palju kui võimalik kohalikke tooraineid – oma jogurti ja kohupiimakreemide maitsestamiseks ostame moose
Saarekilt.

Toiduainete eestimaine päritolu on Eesti tarbijale läbi aegade olnud üks tähtsamaid ostukriteeriume. Olen veendunud, et kui letil on sama hinnaga eestimaine ja importtoode, siis valik langeb eestimaise kasuks.

Positiivse poole pealt olen märganud, et piimatoodete turul tundub kõige suurem masu möödas olevat.

Näiteks selle aasta suvel müüdi Eesti turul jogurteid rohkem kui eelmisel aastal. Eriline on see selle poolest, et eelmisel kahel aastal on toimunud langus.

Piimatööstuste probleem on aga endiselt sisendite kallinemine, kusjuures kõige rohkem ongi kallinenud moosid.


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare