Kui hobune on liiga erk, vaata üle tema menüü

                     
hobune

Paar nädalat tagasi toimunud koolisõiduvõistlustel käitus eesti tõugu täkk Apollo perult. Kas asi oli ainult väheses võistluskogemuses ja võõra ruumi kartuses või mängis rolli ka sööt?

Tundub, et mingi osa hobuse ärevusseisundi põhjustamises oligi just söödal.

Nädal tagasi hobuse söödaratsiooni muudetud, kirjutab eesti hobuse blogis Ingrid Randlaht. Menüüst kadus praktiliselt ära kaer ning tuli juurde oder. Täissööda kogused jäid esialgu samaks.

Viiendal uue menüü päeval oli juba hobuses selgeid muutusi näha. Kaer kipub mõnikord andma ainevahetuse kaudu jääke, mis mõjutavad hobuse psüühhikat. Mõned allikad on isegi hakanud kahtlema kaera sobivuses hobuste menüüsse.

Kuniks laiaulatuslikke uurimusi veel tehtud pole, pole mõtet ka üldistada, kuid eesti hobuse söödaratsiooni kaer üldiselt ei sobi. Ilmselt tuleb selle asendamiseks tõsta täissööda kogust, et tagada piisav energia saamine välihooaja algusega kaasneva koormuse tõusuks.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Vereülekande saanud merikotkas paraneb jõudsalt
Kui merikotkas ravile saabus, kaalus ta vaevalt 2,9 kilo, ent pärast elupäästvat vereülekannet ja paarinädalast kosumist on ta juba tublisti juurde võtnud.
Paari nädala eest tehti Eestis esimest korda vereülekanne merikotkale.
Pelletikütte turg Eestis kasvab koos elatustasemega
Praegu kasutatakse meil katlamajades peamiselt hakkpuitu, mis pelletist märksa soodsam. Nii ka Kose uues katlamajas. Küll aga saab hakkekatla kiiresti pelletile ümber kohandada.
Võrumaal avab peatselt uksed Baltimaade moodsaim pelletitehas OÜ Osula Graanul. Ettevõtte esindajad usuvad, et pelletitootmine Eestis on kindlasti tõusujoonel ning kasvab koos elatustasemega.
Osa linde jäi loendusele tulemata
Siidisabad, kes peale ilusa välimuse rõõmustavad inimesi ka oma kauni viristava-vilistava lauluga, jõudsid tänavu Eestisse just talvise aialinnuvaatluse ajaks.
See, et linnud pehme talve tõttu pole massiliselt aedadesse toidulaudade juurde koondunud, oli tänavuse aialinnuvaatluse üks põhitunnuseid.
Eesti lihaloomade turu määravad usupühad
Sireli talu peremees lambakasvataja Tiit Kaivo hindab Eesti lammaste kvaliteeti ebaühtlaseks. Oma talus püüab ta seda viga mitte teha.
Elusveiste väljaveo statistika tõi üllatuse: kõige rohkem veiseid viidi Hollandisse, mille osatähtsus oli ligi 90 protsenti.