India on jätkuvalt piimalehmade arvult (43,6 miljonit) suurim riik maailmas. Kiiresti kasvav piimaandjate populatsioon on Hiinas, mis tõusnud maailmas neljandaks riigiks 12,5 miljoni lüpsilehmaga. See fakt iseloomustab selgelt Aasias piimatootmisvaldkonna laienemist ning sealset üha kasvavat nõudlust piimatoodete järele.

Euroopa Liidus oli aastavahetusel 23,026 miljonit piimalehma. Aasta varasemaga suurenes piimalehmade arvukus 168 000 võrra, kasvades 0,7%.

Suurim lehmade arvu tõus on olnud Itaalias (254 000 ehk 14,5%). Kasv on tingitud piirkonnas makstavast soodsast piimahinnast ning noorlehmade juurdeostmisest teistest EL riikidest.

Kaheksas EL riigis on piimalehmi enam kui miljon. Suurim piimalehmade arvult on Saksamaa (4,191 miljonit) järgneb Prantsusmaa (3,643 miljonit). Neis kahes riigis asub 34% EL liikmesriikide piimalehmadest.

Alla 100 000 piimalehma on EL-s vaid neljas riigis: Eestis, Luksemburgis, Küprosel ja Maltal. Potentsiaal piimaveiste arvu suurenemiseks klimaatilistelt eeldustelt on Eestil neist riikidest parim.

Enim kahanes lehmade üldarv võrreldes aasta varasemaga Poolas (100 000 ehk 4,1%). Protsentuaalselt oli piimalehmade arvu kahanemine suurim Bulgaarias (20 000 ehk 6,51 %) ja Leedus (19 000 lehma ehk 5,4 %). Lehmade arvu vähenemine neis riikides on tingitud väikefarmide suurest osakaalust ning nendes piimatootmise lõpetamisest.

Piimalehmade arv on alates 2000. aastast üle kolmandiku vähenenud üheksas riigis. Neist nõndanimetatud vanades EL riikidest vaid Portugalis ja Hispaanias. 2004. aastal ELga liitunud 10 riigist aga koguni seitsmes (Malta, Slovakkia, Ungari, Leedu, Tsehhi, Eesti, Küpros) on toimunud piimaveiste arvu märkimisväärne kahanemine. Luksemburgis on vaadeldaval perioodil lehmade arv suurenenud 4,7%. Suhteliselt stabiilne on olnud lehmade arv ka Itaalias ja Hollandis, kahanedes alla 3%.