Kui raietöö jõuab kodu ligi...
Tallinna Metsaomanike Seltsis tõstis talude lähistel tehtavate lageraiete teema üles seltsi liige Tiit Lumila, kes on Harjumaal Aegviidu kandis Mustjõe turismitalu peremees.
Metsatalu jääb lagedale
Tiit Lumila arhailise, metsaga seotud turismitalu juures kasvab riigimets, mis praegu eraldab talukohta ka lähedal asuvast raudteest. RMK-l on plaan see metsaosa järgmisel aastal lagedaks raiuda. Turismitalu peremees muretseb, et avatud maastik annab talule teise ilme ja külalised hakkavad mujal käima.
“Seal raudtee ääres on üks lageraie varem juba tehtud. Nüüd tahetakse sinna uus lank otsa teha. See tekitab suure lageda välja ning avab raudtee suunal tuule- ja mürakoridori,” kirjeldas Tiit Lumila.
Mees ütles, et RMK töötajad on talle rääkinud, kuidas kümne aasta pärast kasvab sealsamas ilus noor mets ja et metsa tulebki uuendada. “Aga see kümme aastat on pikk aeg. Mida ma teen, kui turistid siia ei tule ja mu töötajad Soome ära lähevad?” küsis Lumila.
Mehe arvates just sellepärast noored välismaale tööle minna tahavadki, et meie ühiskonnas on suhtumine inimestesse nii erinev. “Vanemates kapitalistlikes riikides kogukond hoolib igaühest, ühtki inimest ei lasta hukka minna. Siin ei tehta aga sinust väljagi,” ütles Tiit Lumila. “Ega see minu talu juhtum ole ainuke. Eestis on palju kohti, kus inimesed on elanud keset metsa, aga siis on järsku see mets maha raiutud ja nad leiavad end lagedalt – elukeskkond muutub täielikult.”
RMK Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai on seni kinnitanud peremehele, et raieküpseks saanud majandusmetsas tuleb tõepoolest teha metsauuenduseks lageraie ja muid variante pole. Tiit Lumila tahab aga RMKga veel suhelda.
“Suulistest juttudest pole kasu, kavatsen kirjutada kirja. Sest peale muu ei näita minu arvates RMK aerofotod sellest metsast õiget pilti. Seal on kohati peal noor käsivarrejämedune kuusik, mille kallale mina peremehena küll ei läheks,” märkis Lumila.
Turvalisuse küsimus
Nüüd on teemaga hakanud tegelema Tallinna Metsaomanike Selts, kus oli hiljuti selleks ka nõupäev. Selts on välja kuulutanud, et koondab teavet analoogsetest juhtumitest. Põhjus on seltsi juhatuse liikme Anne Kaljuvee sõnul just see, et teema on üldisem – raietööd talude või asulate lähedal sünnitavad alalõpmata konflikte, kuid midagi pole muutunud.
Samas on need konfliktid kibedad, kuna sünnivad enamasti emotsionaalselt pinnalt. Metsamajanduslikus mõttes loomulikud raietööd muudavad lähedal elavate inimeste elukeskkonna terveks eluks. Sedakaudu on koduümbruste raie seotud inimeste turvalisusega, mistõttu peaks metsaomanike seltsi liikmete arvates sellistes piirkondades kehtima raietöödele erikord.
Seltsi nõupäeval tuli ühe variandina välja ettepanek, et metsaseaduses võiks olla säte, mis keelab lageraie kodude ümbruses 100 meetri ulatuses. See kehtiks, kui raiuda soovija naabruses elava inimesega muus kokkuleppele ei jõua.
“See ei tähenda, et ei võiks olla võimalikud mingisugused muud lahendused,” on selts märkinud, pakkudes teemat aruteluks laiale ringile.
“Ma tean, et RMKs juba arutatakse, mida teha, kuid probleem on üldisem, sest raiega tegelevad ju ka eraettevõtjad,” nentis Kaljuvee.
Terve küla probleem
Seni on Tallinna Metsaomanike Seltsis teada juhtumid, mis ka ajakirjanduses kajastust leidnud. Lisandunud on Harjumaa Kadja küla juhtum, kus ühe pere kodu jäi lagedale kuuehektarise lageraie tõttu.
Laiemat kõlapinda on leidnud RMK lageraied külade lähistel, kus nn emotsionaalne mets võib ulatuda sajast meetrist palju kaugemale. Anne Kaljuvee tõi näiteks Ida-Virumaa Kauksi ja Kuru küla ning Harjumaa Kolga aleviku juhtumid.
Peipsi ääres asuvate Kauksi ja Kuru küla männikute raie oli päevakorral möödunud sügisel, kui Kauksi külaselts pöördus selle pärast Ida-Viru maavalitsuse poole. Küsimusega, kas RMK tegevus – üksteist lanki kahe aasta vältel 2,5–3 kilomeetril – on ikka kooskõlas planeeringutega. Jutt käib metsaalast, mis jääb külade ja Peipsi vahele.
“Keegi pole huvitatud elama keset raielanki,” ütles tookord Eesti Raadiole Kauksi külaseltsi juhatuse liige Piret Talistu, rõhutades, et tegu on ikkagi puhkepiirkonnaga.
Harjumaa Kolga aleviku lähikonnas on viimase viie aasta jooksul tehtud riigimetsas lageraiet 42 hektaril. Samas lähedal asuva Uuri küla külavanem Kat-rin Lellep on kirjeldanud, kuidas majad, mis varem olid metsa sees, on nüüd lagendikul.
“Kui inimene on valinud elamise maal, kus puuduvad linnamugavused ja -võimalused, siis on see enamikul juhtudel tingitud tema tugevamast sidemest loodusega,” kirjutas Katrin Lellep tänavu augustis Delfis. “Maainimese kodu ei ole ainult korter või maja, see on kogu keskkond, mis annab hingerahu, turvatunde. Kodu on püha, kodu armastatakse ja kaitstakse hoolimatute eest.”
Mets vajab uuendamist
Senistes konfliktiolukordades on tavaliselt jõutud seisu, kus metsa majandajad jäävad metsamajanduslike põhjenduste juurde.
Kauksi juhtumi puhul selgitas RMK Alutaguse metskonna metsaülem Koidu Simson vajadust kaua hooldamata olnud metsa uuendada. “Kõik vananevad, ja nii ka puud. Kui oleksime teinud sanitaarraie, oleks viie aasta pärast hakanud puud murduma. Nüüd kasvatame uue metsa.”
Kolga kandi raieid on RMK Harjumaa metskonna metsaülem Andrus Kevvai selgitanud ajalehes Harju Elu. Kevvai sõnul on piirkonnas palju raieküpset metsa, mis vajabki uuendusraiega uuendamist. Seda on tarvis, et parandada metsade sanitaarset seisundit ja kasvuvõimet ning tõsta metsade tootlikkust.
