Kuna lehm on inimesest viis-kuus korda kogukam, on suurem ka tema veetarve. Iga lehmapidaja peab esitama endale küsimuse: kas minu lehm saab piisavalt juua? Hollandi veterinaar Joep Driessen on veendunud, et pooled maailma lehmadest joovad vett liiga vähe.

Mitu liitrit?

Palaval suvel vajab kõrge toodanguga lehm kuni 200 liitrit vett päevas. Sellest 30–60 liitrit saab ta söödaga. Lehmadele meeldib juua 6–14 korda päevas ja kuni 15 liitrit korraga.

Keskmiselt joob lehm korraga pool minutit, mis tähendab, et vajalik vee pealevool automaatsetes joogikünades peab olema 15–20 liitrit minutis. Selle tagab näiteks 30mm läbimõõduga veetoru korral viieatmosfäärine surve.

Suured vannitaolised joogikünad annavad väikese puhvri nende taastäitmisel, aga kui kasutatakse kiirjoogikünasid, peavad need hästi toimima. Seetõttu tuleb kontrollida, kas farmi kiirjoogikünad on piisavalt kiire täituvusega. Seda saab teha lihtsa ämbrikatsega – hea tulemus on see, kui 40 sekundiga on kümneliitrine ämber täitunud.

Eriti oluline on vee piisav kättesaadavus kõrgetoodangulistele lüpsilehmadele. Need lehmad, kes joovad rohkem vett, annavad rohkem piima. Vesi koos valguse ja õhuga on odavaim “sööt”! Kinnituseks on tõik, et kuni 87% piimast on vesi – mida rohkem joob lehm vett, seda suurem on võimalus temalt piima saada. Isegi väike veenappus võib põhjustada kuiv­aine söömuse vähenemist 0,5–1 kg võrra, mis omakorda tähendab piimatoodangu vähenemist 1–2,5 kg võrra.

Iga kilogrammi piima tootmiseks vajab lehm 4–5 liitrit vett. Üks laktoosi molekul seob neli molekuli vett, ja kui pole vett, millega laktoosi siduda, ei saa me ühtki lisatilka piima. Kui on näha, et lehmad seisavad tühja vatsaga rahutult sööda kõrval, võib põhjus olla selles, et vats on tühi hoopis vähese vee pärast. Madal toodang ja väike söömus võib olla märk vee ebapiisava saadavuse või maitsvuse kohta.

Vesi olgu puhas

Põhiline vähese veetarbimise põhjus laudas on peale halva kättesaadavuse ka vee saastatus. Lehm ei taha juua sodist vett. Paljudes farmides on vesi jooturis bakterioloogiliselt saastunud, seda kinnitavad veeproovid. Laboris tasub kontrollida, et vees poleks liigset rauda, mis suurendab vajadust vase järele, ning liigselt sulfaate, mis vähendavad sööda ja vee tarbimist.

Mitte kõik lehmapidajad ei puhasta jootureid piisavalt, ja väga harva puhastatakse veetorustikke. Mõni teeb seda kord nädalas, mõni kaks-kolm korda. Kõik sõltub loomade arvust, õhutemperatuurist ja jooturi tüübist või asetusest.

Meie suurtes lüpsigruppides, kus kipub jootjaid olema looma kohta vajadusest vähem, tuleks kuumadel suvepäevadel puhastada jootureid iga päev. Vaid jootja kummutamisest ei piisa, vaja on kätte võtta hari ja puhastada korralikult, sest kogu limaseks muutunud osa on bakteritest küllastunud.

Pärast poegimist tuleb anda lehmale leiget vett piiramatult. On lehmi, kes poegimise järel esimese tunni jooksul tarbivad kuni sada liitrit vett. Kui lõpptiinetel ja lüpsma tulnud lehmadel on põhuala, siis sinna veekünasid monteerida ei tasu. Veeküna peab ümbritsema kergesti puhastatav betoonpõrand.

Ärge liialt muretsege vee temperatuuri pärast, niikaua kui see jääb üle nulli. Tähtis on, et vesi on puhas, jootureid piisavalt ja veesurve tagab selle kiire täitumise.

Kui need kolm olulist punkti on täidetud, võib liikuda ideaalse temperatuuri poole, mis on +17 ja +27° vahel. Eriti talvel joovad lehmad rohkem, kui vesi on soe. Hea lahendus on kasutada piimajahutist tulevat soojenenud vett.

Kuid siin on ka oht. Nimelt armastavad sooja vett bakterid, ja lõpuks, kui on valida, kas saastunud või külm vesi, eelistavad lehmad pigem viimast. Uutes külmlautades soojendatakse joogivett künas eelkõige külmumise kaitseks. On soovitatud, et küte võiks rakenduda veetemperatuuri langemisel alla +5 kraadi.


Lehmade veevajadus

LoomadVanus või toodangLiitrit vett päevas
Holsteini vasikad1 kuu4,9–7,6
 2 kuud5,7–9,1
 3 kuud7,9–10,6
 4 kuud11,4–13,2
 5 kuud14,4–17,4
Holsteini mullikad15–18 kuud22,3–26,9
 18–24 kuud27,6–36,3
Holsteini lehmad13,6 kg piima/päevas54,9–64,3
 22,7 kg piima/päevas90,8–102,2
 36,4 kg piima/päevas143,8–159,0
 45,4 kg piima/päevas181,7–196,8
KinnislehmadTiinuse 6.–9. kuu34,0–49,2

Allikas: “Drinking water requirements of dairy cattle”


Lehmade jootmisel jälgi

- Kas lehmad on hirmul.

- Kas neid hirmutavad teised lehmad või on jootjas hoopis rikkevool.

- Kas nad kontrollivad oma ümbrust enne joomist.

- Kas nad vaid nuusutavad vett ega joo.

- Kas nad seisavad jootja juures joomata ja kõnnivad siis hoopis kõrvaloleva jootja juurde.

- Kas nad kontrollivad enne joomist keelega vee temperatuuri.

- Kas nad luristavad. See tähendab, et ei ole piisavat veesurvet või on jooginõu liiga väike.

- Kas lehmad ulatuvad üle ääre vett jooma, on joogiküna äär liiga kõrge või hoopis veetase künas madal.

- Kas lehmad puutuvad juues kaelaga vastu joogiküna seina.

Allikas: Joep Driessen, “Lehma signaalid”