Kuidas energiapuitu kätte saada?
Puidu kasutamine energia tootmiseks on nii meil kui ka mujal maailmas toonud kaasa metsamaterjali hinna tõusu – puiduturg on rahvusvaheline.
Just hinnatõus võiks olla äratuskellaks, mis motiveeriks meiegi metsaomanikke oma metsa majandama ja vedama metsast välja ka madalakvaliteedilist, energia tootmiseks sobivaimat puitu.
Puitu jätkub
Pärnus Ammende villas 30. augustil toimunud infopäeval “Puit kui parim kohalik energiaallikas?” tõi Eesti Metsaseltsi president Heiki Hepner välja, et meil metsa jätkub, aga probleemiks on selle majandamata jätmine.
“Mänd on Eestis ainus majanduslikult arvestatav puuliik, mille raiumist võime natuke edasi lükata, ilma et puidu kvaliteet oluliselt langeks. Teistel liikidel langeb kvaliteet pärast raievanuse saavutamist üsna kiiresti,” selgitas Hepner majandamise tähtsust.
Just erametsades seisab tema sõnul palju raiumist vajavaid, üle 30aastaseid hall-lepikuid ja üleküpsenud haavikuid. Väärtuslikuks energeetiliseks ressursiks on ka raielankidele jääv peenem puit ja raiejäätmed ning võsa teede ääres, endistel karjamaadel või põldudel.
Ainuüksi elektriliinide all kasvava võsa iga-aastaseks varumismahuks on teadlased hinnanud 100 000 tm.
Peab oskama ka ladustada
RMK turustusspetsialist Üllar Rosin rääkis, kuidas sõltuvalt ladustamisest võib hakkpuidu energeetiline väärtus suurelt erineda.
Ta tõi näite kahest sarnase kaaluga koormast. Üks neist kaalus 24 600 kg, niiskusesisaldus oli 63,9% (ehk koormas vett 15 719 kg), põlevosa 8881 kg. Energeetiline väärtus on sellisel koormal 35,92 MWh (rahas 437.50 €).
Teine koorem kaalus 24 800 kg, niiskusesisaldus oli 45,6%, (koormas vett 11 345 kg), põlevosa 13 535 kg. Energeetiline väärtus on sellisel koormal 63,44 MWh (772 €).
Tarnitava hakkpuidu puhul peab koorma suhteline niiskus jääma 30–60% piiresse mahukaalust.
Niiskusesisaldus määratakse ostja juures laboratoorselt või akrediteeritud laboratooriumis kokku lepitud standardi alusel. Hakke puhul jälgitakse ka selle tuhasisaldust (lubatud kuni 5%), mis samuti määratakse proovidega.
Hakkpuidus ei tohi olla võõrkehi (kivid, metall, kemikaalid) ja raidmete kattepaberis sisalduvat plasti tohib olla kuni 1% tarnitud puidu kuivaine mahu kaalust.
Energiapuidu kokkuvedu peab sõltuvalt puuliikidest ja raieajast toimuma 2–10 kuud pärast raiumist.
Selle puidu hakkimine ja tarne tuleks lähtuvalt niiskusesisaldusest kuude lõikes kavandada vahemikku juunist septembrini.
Halvasti ladustatud virn vähendab hakkuri tootlikkust. Vaheladu tuleks rajada võimalusel lagedamale kohale, kuhu tuul ligi pääseb ja seal peab olema ruumi nii hakkurile kui veokile.
Talvekuudel saab Rosina sõnul kavandada metsavaheladudes hakkimist vaid paberiga kaetud raidmetele. Paber kaitseb energiapuiduvirna sademete eest, aitab sellel kuivada ja tõstab tooraine energeetilist väärtust.
Kõige kasulikum
Energiapuidu kallinev hind võiks tõsta metsaomanike huvi madalakvaliteediliste puistute raie vastu, aga ikka jääb õhku majandusliku tasuvuse küsimus. Transpordikulud võivad pikemate distantside korral loodetud tulu neelata.
Lahenduseks on siin metsa lähedal asuv puuküttega katlamaja, millest infopäeval mitu esinejat rääkis.
Kui kohalikku päritolu hakkpuitu kasutada kohalikus väikekatlamajas, on see kõigile
kasulik.
Kõik esinejad tõid puitkütusele ülemineku plussina välja, et soojaarved on tunduvalt vähenenud. Lisaks on suurenenud kohalike elanike tööhõive ja sissetulekud, seeläbi ka valla tu-
lubaas.
Infopäevalistel oli võimalus tutvuda Tõstamaa puuküttel katlamajaga. Tõstamaa vallas ei tule inimesed enam kütteprobleemidega vallamajja, sest suured soojaarved on minevik. Tõstamaa ise on puhtamaks saanud – kadunud on kivisöetolm, mis seni katlamaja ümbruses hõljus. Vallavanem Toomas Rõhu ütles, et oli omal ajal puitkütusele ülemineku suhtes skeptiline, aga nüüd on temast saanud optimist.
Järgmine projekti “Woodenergy ja Cleantech” raames korraldatav infopäev puitkütuse teemal on 18. oktoobril Tartus. Lisainfot leiate erametsaportaali (www. eramets.ee) puiduenergia lingi alt.
