Kuidas jahimehed surnud metssead metsast välja vedasid

Viljandimaalt, ühest sigade Aafrika katku koldest, tuli jahimeestele informatsioon maaomanikult, et tema metsas on surnud metssead. Maha matta, nagu jahimeeste leping Veterinaar- ja Toiduametiga (VTA) ette näeb, maaomanik keelas. Korjused asusid allikaterohkes kohas ja kuna omanik nõudis sigade äraviimist, siis ainuke lahendus oli need õnnetukesed ära vedada.

Maaomanikult oli tulnud info VTAsse, et sead on tee äärest umbes 200 meetrit ja kokku on neid seal seitse, kirjutab jahimees Rein Tafenau seakatku blogis. Kohapeal selgus, et surnud sigu oli kokku kaheksa.

Kahele tugevale mehele polnud sigade metsast välja toomine lihtne ülesanne.

"Arvestades püdelat, libedat ja kobraste poolt auklikuks tehtud pinnast, lisaks veel vanad kivihunnikud ja oja läbimine, oli ainus lahendus korjused sealt välja lohistada. Et seda protseduuri natukene kergendada ja mitte väga katku laiali laotada, oli lahenduseks teha 200 liitrisest vaadist kelk. Klassikalist kelku ei saanud maapinna reljeefi ja ka lume puuduse tõttu kasutada, kuna pinnatakistus oleks nõudnud rohkemaid sikutajaid, et see rong liikvele saada," kirjutab Tafenau.

Liiga kitsal ja kaldus ojakaldal tuli rakendada korralikku jõudu, et sead äravoolu teed ei läheks, kuna polnud külgpidamist. "Kui lõpuks konteineri juurde jõudsime, et suuremad sead konteinerisse saada, tuli konteiner panna külili maha ja need sinna sisse veeretada. Suure sea mahutamine, et pea välja ei jääks, oli päris keeruline, tuli keerata ja väänata ja suruda. Kilekottides ei ole korjuseid võimalik transportida, sest liigniiske püdel pinnas ja pori takistavad ja teevad libedaks ja kotid ei püsi kelgul," kirjeldas jahimees.

Pikemat kirjeldust surnud sigade metsast väljaviimisest ning pilte vaata juba blogist! Hoiatus: pildid võivad olla häirivad!