2007. aastal oli Kanadas 14,4 miljonit siga, imporditi 119,7 mln kg ja eksporditi 997 mln kg sealiha. Peaaegu kõik Kanada seafarmid on siiani perefarmid.

Külastasime Kanada suurimat sealihatootmise ühistut Ontario Pork. Õppida oli eelkõige ühistegevusest. Ühistus on 2900 farmi ning kõik nad maksavad vastavalt seadusele 1,75 Kanada dollarit iga realiseeritud lihakeha kohta, sõltumata sellest, kas seda tehti ühistu kaudu või otse. Tasumine võib toimuda vaid ühistu kaudu. Farmerite seast valitud direktorite nõukogu otsusel tehakse kogutud raha eest teadusuuringuid, lihakehade hindamist, ühist müügitööd ning ka erakorralisi kulutusi, näiteks advokaadi abi kasutamise kulud USA kehtestatud tollide vastu.

Meid võõrustas direktorite nõukogu liige Jim Donaldson, kellele kuulus djuroki tõugu sigade kasvatamise farm, ja müügifirma Donaldson International Livestock Ltd.

Programm oli väga tihe. Kuue Kanadas veedetud päeva sisse mahtus nii väikese kui ka suure lihatööstuse, aretusfarmide, seemendusjaama, elusloomade oksjoni, ülikooli teadusuuringute katsefarmi, farmi ehituse ja tehnoloogiafirma külastused. Kohtusime veterinaaride, konsulentide, lihaühistu esindajatega.

Liha läheb müügile pakendatult

Lihatööstuste prioriteet on realiseerida toodangut võimalikult vähe rümpadena. Pakendatud toodete ja lõigete osakaal suurtes lihatööstustes on 50-80%, väikestes lihatööstustes väljastatakse aga kogu toodang vastavalt tellimusele pakitult väiksemate koguste kaupa jahutatult või külmutatult.

Eraldi kvaliteedinäitajana hinnatakse liha marmorsust (lihasesisese e intramuskulaarse rasva olemasolu). Sellest tulenevalt on ka aretus suunatud eelkõige suure ristlõikega karbonaadi ja lihasmassi saamisele võimalikult suure kasvukiirusega. Samuti hinnatakse sigade kasvukiirust ning lihaomaduste muutumist katsetega 80-120 kg eluskaalu massini. Parimad katsegrupid kasvavad 1,6 kg päevas. Eesmärk on tõsta sigade tapakaalu massi, et saada suuremat lihasmassi.

Sigade geneetilisel hindamisel taandatakse näitajad keskmisele tapakaalule, mis on 115 kg. Meil on see olnud 100 kg, põhjuseks väikesed tapakaalud. Tänaseks on viimased meilgi tõusnud ning metoodikat tuleb ilmselt muuta.

Rasvasisaldust lihas on hakatud suurendama

Suurema lihassilma ja kasvukiiruse saamiseks kasutatakse jorkšir-landrassi tüüpi ristandemiste viljastamiseks puhtatõulisi djuroki kulte. Ristandkulte ei kasutata, kuna puhtatõulise kuldiga saadakse ühtlasema kvaliteediga lihakehad.

Tarbija ei taha rasvast liha ning seepärast oli ka kogu Euroopa sigade tõuaretus suunatud peamiselt tailiha osakaalu suurendamisele rümbas.

Kuid nüüdseks on ka Taanis ja Saksamaal mõistetud, et lihasesisene rasv on tähtis nii liha maitseomaduste kui tarbija tervise seisukohalt, ning hakatud jõudsalt Kanadast djuroki tõugu sigu importima. Nende noorsigade tagasink sarnaneb väga pjeträäni tõugu sigade omaga, aga kanada djurokil ei ole kunagi esinenud stressigeeni, nad on ka kaalult suuremad. Euroopa djurok on küll hea kasvukiirusega, ent tunduvalt väiksema singi ja karbonaadiga. Ka karbonaadi kuju on tõuti erinev, landrassil näiteks banaanikujuline, jorkširil rombikujuline, djurokil aga kõige lähemal korrapärasele ovaalile.

Karbonaadi kuju ja pindala määrab noorsigadel konsulent ultraheliaparaadiga, millel on 68 kiirt ning mis võimaldab projekteerida pikilihase ristlõike ekraanile, mille järel see andmekogumisprogrammis salvestatakse. Eestis peame leppima vaid ristlõike läbimõõduga ja karbonaadi kuju saame fikseerida ainult rümpadel.

Kanada tõumaterjal Eestisse

Lihapõrsaste tootmine toimub 100% kunstlikku seemendust kasutades, kuid Euroopasse sperma eksportimise litsentsi eest tuleb maksta summa, mis ei kaalu üles ekspordimahtusid. Sellepärast oleks mõttekam tuua Eestisse nooremiseid ja -kulte. Import tuleks teostada ühiselt, kasutades Eesti Tõusigade Aretusühistu kogemusi ja võimalusi, et tõumaterjali paljundada ning teha parim valik. Selliselt on võimalik paremini kasutada ka riiklikke toetusi. Kui iga firma impordib ise, täituvad vaid teiste maade seakasvatajate kukrud.

Paralleeli saab siit tõmmata osade seakasvatajate soovile tegelda ise oma loomade müügi ja ekspordiga, lootes nii saada suuremat kasumit. Tegelikult on aga eraldi väiksemate koguste riigisisene müük ja eksport kerge saak töötlejatele nii meil kui ka piiri taga. On ju väiksemate koguste müügisoovile võimalik kergesti ära öelda, kui ei saada hinnas kokkuleppele. Ühistute kaudu koos realiseerides saavutatakse tunduvalt suurem kindlustunne ning parem hind.

Oksjon

Väga huvitav oli elusloomade oksjoni külastamine. Osa farmereid loodab niimoodi soodsamalt loomadest lahti saada, kuigi nad peavad maksma iga looma pealt tasu ühistule. Loomad aeti kiirelt tribüüni eest läbi ning haamrimees kasutas iidset laulvat tooni. Tähelepanuväärne on, et niimoodi realiseeritakse ka suur osa kehvas toitumuses prakeeritud piimalehmi, et enne lihaks saamist neid nuumata. Juba sellise võtte kasutamine tõstab oluliselt veiseliha üldist kvaliteeti, kuigi põhiline osa lihast saadakse ikka spetsiaalsetelt lihatõugudelt.

Kuna kõik farmerid tasuvad ühe lihakeha kohta 1,75 Kanada dollarit, siis on ka ühistu direktorite nõukogul õigus valida, missuguseid teadusuuringuid ülikoolis tehakse ning missuguseid mitte. Guelphi ülikooli katsefarmi külastades oli teiste seas uuring geneetiliselt muundatud sigadega.

Katsetulemused kasvukiiruse ja liha kvaliteedi osas ei erinenud testgrupi omadest, kuid fosfori omastamine oli parem ning seega ka keskkonnareostus väiksem.

Sigade tervislik seisund on Kanadas parem kui enamikus Euroopa suure sigade kontsentratsiooniga riikides.

Seemendusjaamad on nii nagu Eestiski mükoplasmoosivabad. Intensiivselt tegeldakse haigusvabade (spetsiifilistest patogeensetest haigustekitajatest vabade) karjade loomisega.

Baasiline realiseerimishind oli sealihal juulis 16.50 kr/kg ning see pani mõtlema toimetulekule. Kuid arvestades odavamaid kütusehindu ja vaadates Ontario põldusid, mida täitsid kõikjal kolm põhilist kultuuri - mais, soja, nisu -, oli selge, et ka sisendite hinnad on odavamad. Viljad olid kõikjal ilusad.