Kui mullu oli võistluspõlde 35, siis tänavu vaid 19. Arvestades erakordselt kuiva kasvuperioodi, oli see hea saavutus.

Aktiivsemad on Jõgevamaa taimekasvatajad, kust võistles kuus põldu. Tartumaalt ja Järvamaalt neli põldu, Põlva ja Viljandimaalt kaks põldu ning Raplamaalt üks põld.

Parimaks rapsikasvatajaks osutus Keit Kirila Jõgevmaalt Kerseli OÜ-st, kelle saak oli 5,3 tonni hektarilt ja ka arvestuslik tulukus oli suurepärane, üle tuhande tonni hektari kohta. Veidi kesisemaks jäi kvaliteet.

Parim rukkikasvataja on Aare Leidik, kes kasvatas võidupõllu koos oma poja Raineriga. Saak oli 9,6 tonni hektarilt ning teistest kõrgemad olid ka tulukuse ja kvaliteedi näitajad.

Parima odrasaagi kasvatas teist aastat järjest Erik Paalman Põlvamaalt. Saagikus oli 9 tonni hektarilt, ka tulukus oli kõrgeim, veidi kesisemaks jäi kvaliteet.

Nisuvõit läks seekord Jõgevamaale Perevara AS-i. Sealne taimekasvatusjuht Jaak Tõks kasvatas saagiks 8,2 tonni hektarilt. Suurepärane oli ka nisu kvaliteet, natuke kesisem oli arvestuslik tulukus.

Põldhernega võistles kaks võistlejat. Parimaks osutus Margus Klais Tartumaalt saagiga 5,5 tonni hektarilt.

Parim maheviljeleja oli Jüri Ilves, kes võistles kolme kultuuri – rukki, kaera ja nisuga. Märkimisväärne oli tema maherukki saak 4,1 tonni hektarilt.

Viljelusvõistlust peeti tänavu 14. korda. Esimene toimus aastal 2005 ja eeskuju saadi Soomest. Nii jagatakse tänavusel lõpukonverentsil nii Eesti kui ka Soome kogemusi. Veel räägitakse põllumajanduse tulevikust, mullast ja ilmast.